1928

Sündinud 1928 • Surnud 1928 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad |
◄◄ | | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | | ►►

1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

Märts

  • ...

Aprill

  • ...

Mai

Juuni

Juuli

August

  • ...

September

  • ...

Oktoober

November

  • ...

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

Next.svg Pikemalt artiklis 1928. aasta Eestis
  • 12. märts – Tallinnas lõppesid esimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. Need kestsid kaks päeva ja need võitis Erik Holst[1].

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1928

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1928

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 218–220
17. mai

17. mai on Gregoriuse kalendri 137. (liigaastal 138.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. mai (1901–2099).

1920. aastad

1920. aastad on ajavahemik 1920. aasta algusest kuni 1929. aasta lõpuni.

1924

1924. aasta (MCMXXIV) oli 20. sajandi 24. aasta.

1927

1927. aasta (MCMXXVII) oli 20. sajandi 27. aasta.

1928. aasta suveolümpiamängud

1928. aasta suveolümpiamängud olid IX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. maist 12. augustini 1928 Amsterdamis, Hollandi teises pealinnas (rajatud 1275. aastal). Amsterdam asub Hollandi lääneosas, Zuiderzee lahe osa Ijsselmeeri ääres, Amsteli jõe suudmes.

Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Esialgne otsus võeti vastu juba 1921. aastal ROK-i 19. istungil Lausanne'is.

Neil olümpiamängudel süüdati esimest korda olümpiatuli.

Mängudel osales 46 riigi 2883 sportlast. Eestlastest tulid olümpiavõitjaks Voldemar Väli Kreeka-Rooma maadluses ja Osvald Käpp vabamaadluses.

1931

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

5. jaanuar

5. jaanuar on Gregoriuse kalendri viies päev. Juliuse kalendri järgi 23. detsember (1901–2099).

Aleksei Abrikossov

Aleksei Abrikossov (vene Алексей Алексеевич Абрикосов; 25. juuni 1928 Moskva – 30. märts 2017 Moskva) oli vene füüsikateoreetik, kelle peamised saavutused on tahke keha füüsikas. Ta pälvis 2003. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Ta oli vene patoloog-anatoomi Aleksei Abrikossovi (1875–1955) poeg.

1951 kaitses ta Lev Landau juhendamisel doktorikraadi. 1952 avastas ta uut tüüpi ülijuhid, mis säilitavad oma omadused kõrges magnetvoos.

1991. aastast töötas ta Ameerika Ühendriikides Argonne National Laboratory's ja oli 1999. aastast ka Ameerika Ühendriikide kodanik.

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Elie Wiesel

Eliezer Wiesel (30. september 1928 Sighetu Marmației – 2. juuli 2016 New York) oli kirjanik, professor, poliitiline aktivist, Nobeli rahuauhinna laureaat (1986).

Kirjutas peamiselt oma vangielust Auschwitzi ja Buchenwaldi koonduslaagris.

Hendrik Lorentz

Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta pälvis 1902. aastal koos Pieter Zeemaniga Nobeli füüsikaauhinna.

Herbert Kroemer

Herbert Kroemer (ka Herbert Krömer; sündinud 25. augustil 1928 Weimaris) on saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener.

2000. aastal anti talle ja Žoress Alfjorovile pool Nobeli füüsikaauhinda (teise poole sai Jack Kilby).

Owen Richardson

Owen Willans Richardson (26. aprill 1879 Dewsbury, Yorkshire – 15. veebruar 1959 Alton, Hampshire) oli inglise füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

1928. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind töö eest termoemissiooni alal.

Wilhelm Wien

Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.

Wien sündis Gaffkenis Fischhauseni lähedal Preisimaal (tänapäeval Primorsk Kaliningradi oblastis).

1893. aastas sedastas ta Wieni nihkeseaduse. 1911. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind töö eest soojuskiirguse uurimisel.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.