1917

Sündinud 1917 • Surnud 1917 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad |
◄◄ | | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | | ►►

1917. aasta (MCMXVII) oli 20. sajandi 17. aasta.

Sündmused Eestis

Next.svg Pikemalt artiklis 1917. aasta Eestis

Jaanuar

  • 14. jaanuar (vkj. 1. jaanuar) – Eestis loendati kokku 37 keskhariduskooli: 6 poeglastegümnaasiumi, 3 reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli[1]. Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olid eestlased[2].

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

Sündmused maailmas

Jaanuar

Next.svg Pikemalt artiklis Jaanuar 1917

Veebruar

Next.svg Pikemalt artiklis Veebruar 1917

Märts

Next.svg Pikemalt artiklis Märts 1917

1. märtsUSA riigisekretär Robert Lansing esitas ajakirjandusele üksikasjad jaanuaris kätte saadud Zimmermanni depeši kohta. See sisaldas juhiseid Saksamaa suursaadikule pakkuda juhul, kui USA astub sõtta, Mehhikole liitu.

Aprill

Next.svg Pikemalt artiklis Aprill 1917

Mai

Next.svg Pikemalt artiklis Mai 1917

Juuni

Next.svg Pikemalt artiklis juuni 1917
  • Asutati Briti orden Order of the Companions of Honour.
  • 4. juuni – anti välja esimene Pilitzeri auhind.
  • 5. juuniUSA-s algas sõjaväekohustus.
  • 7. juuni – asutati Lions-klubi.
  • 12. juuniPortugalis kuulutas peaminister Afonso Costa pärast vägivaldseid inimohvritega valitsusavastaseid meeleavaldusi välja erakorralise seisukorra.
  • 14. juuni – Briti võitluslennuk tulistas alla tsepeliini LZ92.

Juuli

Next.svg Pikemalt artiklis Juuli 1917

August

Next.svg Pikemalt artiklis August 1917

September

Next.svg Pikemalt artiklis September 1917

Oktoober

Next.svg Pikemalt artiklis Oktoober 1917

November

Next.svg Pikemalt artiklis November 1917

Detsember

Next.svg Pikemalt artiklis Detsember 1917

Kuupäevata

  • Toimus esimene Mustermesse Basel.
  • Asutati hollandi kunstnikerühmitus De Stijl.

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1917

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1917

Nobeli auhinnad

Kirjandusteosed

Balletid

Hooned

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 2,19 2,20 2,21 2,22 2,23 2,24 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
  3. Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015
  4. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
15. juuli

15. juuli on Gregoriuse kalendri 196. (liigaastal 197.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. juuli (1901–2099).

1918

1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

1920

1920. aasta (MCMXX) oli 20. sajandi 20. aasta.

24. juuni

24. juuni on Gregoriuse kalendri 175. (liigaastal 176.) päev. Juliuse kalendri järgi 11. juuni (1901–2099).

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist 11. novembrini 1918. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja. See oli ka ajaloo üks ohvriterohkemaid konflikte: sõjategevuse tagajärjel hukkus üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku, kuid lisaks suri sõja käigus toime pandud genotsiidide ja 1918. aasta puhkenud Hispaania gripi pandeemia tõttu veel umbes 50–100 miljonit inimest.

Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud, kes jagunesid vastavalt Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosnevaks Antandiks (hiljem laiemalt liitlasvägedeks) ning Saksamaa ja Austria-Ungari juhitud Keskriikideks. Kuigi Itaalia oli 1882. aastast olnud Saksamaa ja Austria-Ungariga sõlmitud Kolmikliidu liige, ei ühinenud ta maailmasõja puhkedes keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt. Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid: liitlastega ühinesid näiteks Itaalia, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, ning Keskriikidega Osmanite riik ja Bulgaaria.

Sõja päästis valla 28. juunil 1914 Sarajevos toimunud Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi atentaat, mille pani toime Jugoslaavia natsionalist Gavrilo Princip. Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, mis tekitas ka Euroopas diplomaatilise kriisi. Serbia ei nõustunud ultimaatumi tingimusi täitma, mistõttu kuulutas 28. juulil Austria-Ungari Serbiale sõja. Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid, hiljem levis konflikt edasi üle maailma.

29. juulil kuulutas Venemaa Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine 30. juulil. 31. juulil alustasid üldmobilisatsiooni Saksamaa ja Austria-Ungari. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Olles idarindel Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. Prantsusmaa oli nelikümmend aastat tagasi toimunud Prantsuse-Preisi sõjas Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud Elsass-Lotringi Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetusekst 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. juulil sõja.

Saksa-Prantsuse piir oli varasemate omavaheliste konfliktide tõttu mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa Schlieffeni plaani järgides peale põhja suunalt, rünnates Prantsusmaad läbi neutraalsust deklareerinud Belgia ja Luksemburgi. Suurbritannia oli 1839. aasta Londoni lepinguga andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii ning kuulutas seetõttu 4. augustil Saksamaale sõja. Pärast Saksa esmase pealetungi nurjumist septembri algul toimunud Marne'i lahingu tagajärjel muutus sõjategevus läänerindel kurnamis- ja kaevikusõjaks, milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. idarindel tungis Venemaa Austria-Ungari vastu küll edukalt peale, kuid samas sissetungi Ida-Preisimaale peatasid sakslased edukalt Tannenbergi ja esimese Masuuria järvede lahingute tagajärjel, põhjustades lisaks Vene vägedele suuri kaotuseid. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega Osmanite riik, avades Antandi riikide vastu uued rinded Kaukaasias, Mesopotaamias ja Palestiinas. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.

1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus revolutsiooni tagajärjel kokku, teine revolutsioon sama aasta novembris ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit, sest võimaldas idarindel olevad väeüksused suunata läände. Pärast 1918. aasta kevadel läänerindel edukalt alanud Saksa pealetungi, koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes paljude järjestikuste pealetungidega sakslased lõplikult tagasi. 4. novembril 1918 nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja 11. novembril nõustus vaherahu sõlmima ka siseriiklikus kriisis olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.

Esimene maailmasõda oli märkimisväärne murdepunkt nii poliitilises, majanduslikus, kultuurilises kui ka sotsiaalses mõttes. Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast Saksa keisririik, Vene Keisririik, Austria-Ungari ja Osmanite riik. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised Saksamaa kolooniad. Sõja lõppu peetakse ka 19. sajandil alanud Teine tööstusrevolutsioon ja Pax Britannica perioodide lõpuks. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil surus Suur Nelik (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) kaotajatele peale oma rahutingimused, millest tuntuim on Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping. Diplomaatiliste lepingute ja puhkenud revolutsioonide/vabadussõdade tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Analoogsete konfliktide ärahoidmiseks tulevikus moodustati Rahvasteliit. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine pikemas perspektiivis, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas 1939. aastal alanud teise maailmasõja põhjusteks.

Hudspethi maakond

Hudspethi maakond (Hudspeth County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.

Maakonna halduskeskus on Sierra Blanca.

Maakond moodustati 1917. aastal.

James Rainwater

Leo James Rainwater (9. detsember 1917 – 31. mai 1986) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Ta jagas 1975. aastal Nobeli füüsikaauhinda Aage Bohri ja Ben Roy Mottelsoniga töö eest aatomituuma ebasümmeetria seletamisel.

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Kolonel vastab slaavi maades (sealhulgas Venemaal) polkovnikule ning Saksamaal, Šveitsis ja Norras ooberstile.

Nõmme

Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.

19. sajandi lõpul kujunes Nõmme tallinlaste suvituskohaks. 1872. aastal valmis laiarööpmelise Balti raudtee äärde Peatus Seitsmendal Verstal. See soodustas Nõmme kasvu ning arengut. Enne seda oli Tallinna ja Paldiski vahel vaid kaks jaama – Keila ja Klooga. 1880. aastal anti Nõmme Jälgimäe mõisa haldusalast üle Saue vallale. 1917. aastal sai Nõmme alevi ja 1926. aastal juba linna õigused. 29. juulil 1940 liideti Nõmme Tallinnaga. Tänapäeval kuulub Nõmme linnaosa Tallinna linna koosseisu.Nõmme keskuseks kujunes praeguse raudteejaama ja turuplatsi vaheline ala. Siia koondusid linnavalitsus, postkontor, politseijaoskond, polikliinik ja teised asutused.

Nõmmega külgnevad asumid saab tinglikult jagada kaheks. Piirkonnad, mis on ajalooliselt vanemad kui tänapäevane keskus – Pääsküla, Liiva-Risti ja Männiku –, on laienenud keskuse poole. Noored asumid – Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Laagri – on laienenud keskusest väljapoole.

Eesti president Lennart Meri sõnul on Nõmme "Eestis ja kogu Põhja-Euroopas üks esimesi plaanipäraselt kavandatud (1924) ja ka väljaehitatud linnu /---/, professor Edgar Velbri loomingu parimaid /---/ saavutusi".

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918–1991.

1918–1925 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatult VK(b)P; vene keeles Российская коммунистическая партия (большевиков), lühendatult РКП(б);

1925–1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatült ÜK(b)P; vene keeles Всесоюзная коммунистическая партия (большевиков), lühendatult ВКП(б)) ;

1952–1991 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС).Partei asutati 1898. aastal Minskis, selle bolševike tiib tuli 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni abil võimule.

Kommunistlik partei keelustati 1991. aastal pärast augustiputši.

Eestis keelustati Eestimaa Kommunistlik Partei pärast 1. detsembri riigipöördekatset 1924 ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei 23. augustil 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.

Parteijuhid:

1918–1924 Vladimir Lenin

1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär

1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär

1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär

1982–1984 Juri Andropov

1984–1985 Konstantin Tšernenko

1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Pikemalt artiklis NLKP KK peasekretär

Oktoobrirevolutsioon

Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8. novembril (vkj. 24.–26. oktoobril) 1917 toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.

Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu Venemaal.

Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit. Alates 1927. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. 31. jaanuaril 1918 toimunud kalendrireformi tõttu tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva Nõukogude Liidus 7. novembril. Oktoobrirevolutsiooni aastapäev oli Nõukogude Liidu tähtsaim riigipüha, mida tähistati kahel töövabal päeval 7. ja 8. novembril aastatel 1927–1991. Aastatel 1918–1990 korraldati sündmuse meenutuseks 7. novembril Moskvas Punasel väljakul sõjaväeparaade.

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt Esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga Liivimaa kubermangu koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti.

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome piirneb idas Venemaaga (1313 km piiri), põhjas Norraga (727 km piiri) ja läänes Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.

Soome pindala on 338 424 km² (303 892 km² maad, 34 532 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.

Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2017. aastal rääkis seda emakeelena 87,9% elanikkonnast) ja rootsi keel (5,2%).Soome pealinn on Helsingi alates 1812. aastast. Soome esimene pealinn oli Turu (1809–1812).

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi Soome Suurvürstiriigina Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome on ÜRO 2017. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 15. kohal.Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni tulemusena 14. septembril 1917 väljakuulutatud demokraatlik Venemaa Vabariik.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.