1916

Sündinud 1916 • Surnud 1916 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad |
◄◄ | | 1912 | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | | ►►

1916. aasta (MCMXVI) oli 20. sajandi 16. aasta.

Sündmused Eestis

  • Kevadel hakati kütteainekriisi tõttu uurima Virumaa põlevkivi[1]. Pärast katsekaevamisi alustas tööd esimene põlevkivikaevandus[1].
  • Juunis hakati esimesest põlevkivikaevandusest põlevkivi rongiga vedama Petrogradi[1].
  • 2. juuni – Tallinnas asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu eelkäija[2].
  • 4. juuni (vkj 22. mai) – Tallinnas tähistati Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva[1].
  • 5. juuni (vkj 23. mai) – pärisorjuse vabastamise 100. aastapäeva tähistamine[1]. Oli esmaspäev ja Tallinnas olid heisatud lipud, vabrikud ei töötanud, toimus suur tuletõrjeparaad[1].

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

  • ...

Märts

  • ...

Aprill

Mai

  • ...

Juuni

  • ...

Juuli

  • ...

August

September

  • ...

Oktoober

November

  • ...

Detsember

  • ...

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1916

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1916

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 180-181
  2. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1912

1912. aasta (MCMXII) oli 20. sajandi 12. aasta.

1914

1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.

1918

1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

1920

1920. aasta (MCMXX) oli 20. sajandi 20. aasta.

30. aprill

30. aprill on Gregoriuse kalendri 120. (liigaastal 121.) päev. Juliuse kalendri järgi 17. aprill (1901–2099).

4. juuni

4. juuni on Gregoriuse kalendri 155. (liigaastal 156.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. mai (1900–2099).

Aleksandr Prohhorov

Aleksandr Mihhailovitš Prohhorov (11. juuli 1916 Atherton, Austraalia – 8. jaanuar 2002 Moskva) oli vene füüsik.

Ta sündis Austraalias vene revolutsionääride perekonnas, kes olid põgenenud tsaarivalitsuse repressioonide eest. 1923. aastal naasid nad Venemaale. Aastatel 1934–1939 õppis Prohhorov Peterburi ülikoolis füüsikat ning pöördus pärast seda tööle Moskvasse Lebedevi Füüsikainstituuti. 1941. aasta juunis liitus ta Punaarmeega ja võitles teises maailmasõjas jalaväe koosseisus, saades kaks korda haavata ning kolm medalit. 1944. aastal lasti ta erru ja ta pöördus tagasi Lebedevi instituuti, kus kaitses 1946. aastal doktoriväitekirja.

1964. aastal jagas ta koos Charles Townesi ja Nikolai Bassoviga Nobeli füüsikaauhinda.

Austria-Ungari

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris aastatel 1867–1918.

Austria-Ungari riik tekkis rahvusriikide moodustumise tulemusel. 1859 sai Austria keisririik Itaalias lüüa Sardiinia ja Prantsusmaa liidult ja kaotas loodavale Itaalia kuningriigile Lombardia. Aastal 1866, püüdes ühendada saksakeelseid riike enese võimu alla, kaotas Austria Preisimaale Austria-Preisi sõja. Oma suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati Austria-Ungari kompromissiga anda Ungari kuningriigile 1867. aastast eristaatus, mis kajastus ka riigi nimes. Kummalgi riigiosal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.

Austria-Ungari pindala oli 1914. aasta seisuga 676 615 km². Sellega oli Austria-Ungari Euroopa suuruselt teine riik Venemaa keisririigi järel. Riigis elas 1914. aastal hinnanguliselt 52,8 miljonit inimest ja sellega oli Austria-Ungari elanike arvult kolmas riik Euroopas Venemaa ja Saksamaa järel.

Kaksikmonarhia nimed tema kodanike ametlikult tunnustatud keeltes: horvaadi keeles Austro-Ugarska, itaalia keeles Austria-Ungheria, poola keeles Austro-Węgry, rumeenia keeles Austro-Ungaria, saksa keeles Österreich-Ungarn, serbia keeles Aустро-Угарска, slovaki keeles Rakúsko-Uhorsko, sloveeni keeles Avstro-Ogrska, tšehhi keeles Rakousko-Uhersko, türgi keeles Avusturya-Macaristan, ukraina keeles Австро-Угорщина, ungari keeles Ausztria-Magyarország.

Juriidilises mõttes oli Austrial ja Ungaril ainult üks ühine seadus: 1713. aastast pärit pragmaatiline sanktsioon, mis kirjeldas troonipärimist. See tagas, et Austria ja Ungari monarhiks oli alati sama isik. Kõik ülejäänud seadused, kaasa arvatud identse sisuga seadused nagu Austria-Ungari kompromiss, oli vaja kinnitada nii Austria kui ka Ungari parlamendis. Vastuvõetud seadused avaldati ametlikes väljaannetes, mis ilmusid kaheksas keeles. Üldiselt püütigi saavutada identse sisuga seaduste vastuvõtmine ning sellepärast moodustati Austria ja Ungari parlamendi ühiskomisjon, kuhu kuulus kummastki parlamendist 60 liiget ja mis arutas nii kuningliku kui ka keiserliku (ehk nii Ungari kui ka Austria) valitsuse ministrite ettepanekuid, püüdes saavutada kompromissi.

Need institutsioonid, mis olid Austrial ja Ungaril ühised, tähistati väljendiga "keiserlik ja kuninglik" (lühendatult k.u.k.). Ühised olid näiteks sõjalaevastik ja sõja ajal ka sõjavägi. Ühised olid ka kolm ministeeriumi: keisrikoja- ja välisministeerium, sõjaministeerium ning rahandusministeerium. Ülejäänud institutsioonid olid Austria ja Ungari poolel erinevad.

1867 lepiti kokku, et ühisesse riigikassasse maksab Austria 70% ja Ungari 30% selle eelarvemahust, aga see osakaal vaadati iga 10 aasta tagant uuesti läbi ja 1907 tõusiski Ungari osa 36,4%-ni. 1917 pidid toimuma uued läbirääkimised ja formaalselt lagunes Austria-Ungari just sellepärast, et riigieelarve Ungari osa suuruses ei jõutud kokkuleppele.

Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari maa-alal tekkisid uued riigid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria. Osa Austria-Ungari maa-alast läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.

Alates 1880. aastatest tegutsesid Austria-Ungaris liikumised, mis soovisid luua kolmikmonarhia Horvaatia osalusel. Sellele oli poliitilise eliidi seas palju toetajaid (ka näiteks keiser Karl I), kuid see ei saanud teoks.

Camilo José Cela

Don Camilo José Cela Trulock, esimene Iria Flavia markii (11. mai 1916 – 17. jaanuar 2002) oli hispaania kirjanik. 1989. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

1995. aastal sai ta Miguel de Cervantese auhinna.

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist 11. novembrini 1918. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja. See oli ka ajaloo üks ohvriterohkemaid konflikte: sõjategevuse tagajärjel hukkus üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku, kuid lisaks suri sõja käigus toime pandud genotsiidide ja 1918. aasta puhkenud Hispaania gripi pandeemia tõttu veel umbes 50–100 miljonit inimest.

Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud, kes jagunesid vastavalt Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosnevaks Antandiks (hiljem laiemalt liitlasvägedeks) ning Saksamaa ja Austria-Ungari juhitud Keskriikideks. Kuigi Itaalia oli 1882. aastast olnud Saksamaa ja Austria-Ungariga sõlmitud Kolmikliidu liige, ei ühinenud ta maailmasõja puhkedes keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt. Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid: liitlastega ühinesid näiteks Itaalia, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, ning Keskriikidega Osmanite riik ja Bulgaaria.

Sõja päästis valla 28. juunil 1914 Sarajevos toimunud Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi atentaat, mille pani toime Jugoslaavia natsionalist Gavrilo Princip. Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, mis tekitas ka Euroopas diplomaatilise kriisi. Serbia ei nõustunud ultimaatumi tingimusi täitma, mistõttu kuulutas 28. juulil Austria-Ungari Serbiale sõja. Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid, hiljem levis konflikt edasi üle maailma.

29. juulil kuulutas Venemaa Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine 30. juulil. 31. juulil alustasid üldmobilisatsiooni Saksamaa ja Austria-Ungari. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Olles idarindel Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. Prantsusmaa oli nelikümmend aastat tagasi toimunud Prantsuse-Preisi sõjas Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud Elsass-Lotringi Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetusekst 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. juulil sõja.

Saksa-Prantsuse piir oli varasemate omavaheliste konfliktide tõttu mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa Schlieffeni plaani järgides peale põhja suunalt, rünnates Prantsusmaad läbi neutraalsust deklareerinud Belgia ja Luksemburgi. Suurbritannia oli 1839. aasta Londoni lepinguga andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii ning kuulutas seetõttu 4. augustil Saksamaale sõja. Pärast Saksa esmase pealetungi nurjumist septembri algul toimunud Marne'i lahingu tagajärjel muutus sõjategevus läänerindel kurnamis- ja kaevikusõjaks, milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. idarindel tungis Venemaa Austria-Ungari vastu küll edukalt peale, kuid samas sissetungi Ida-Preisimaale peatasid sakslased edukalt Tannenbergi ja esimese Masuuria järvede lahingute tagajärjel, põhjustades lisaks Vene vägedele suuri kaotuseid. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega Osmanite riik, avades Antandi riikide vastu uued rinded Kaukaasias, Mesopotaamias ja Palestiinas. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.

1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus revolutsiooni tagajärjel kokku, teine revolutsioon sama aasta novembris ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit, sest võimaldas idarindel olevad väeüksused suunata läände. Pärast 1918. aasta kevadel läänerindel edukalt alanud Saksa pealetungi, koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes paljude järjestikuste pealetungidega sakslased lõplikult tagasi. 4. novembril 1918 nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja 11. novembril nõustus vaherahu sõlmima ka siseriiklikus kriisis olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.

Esimene maailmasõda oli märkimisväärne murdepunkt nii poliitilises, majanduslikus, kultuurilises kui ka sotsiaalses mõttes. Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast Saksa keisririik, Vene Keisririik, Austria-Ungari ja Osmanite riik. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised Saksamaa kolooniad. Sõja lõppu peetakse ka 19. sajandil alanud Teine tööstusrevolutsioon ja Pax Britannica perioodide lõpuks. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil surus Suur Nelik (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) kaotajatele peale oma rahutingimused, millest tuntuim on Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping. Diplomaatiliste lepingute ja puhkenud revolutsioonide/vabadussõdade tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Analoogsete konfliktide ärahoidmiseks tulevikus moodustati Rahvasteliit. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine pikemas perspektiivis, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas 1939. aastal alanud teise maailmasõja põhjusteks.

Henryk Sienkiewicz

Henryk Adam Aleksander Pius Sienkiewicz (5. mai 1846 – 15. november 1916) oli poola kirjanik. 1905. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna. Ta oli 19. ja 20. sajandi vahetuse populaarsemaid poola kirjanikke.

José Echegaray y Eizaguirre

José Echegaray y Eizaguirre (19. aprill 1832 Madrid – 4. september 1916 Madrid) oli hispaania insener, matemaatik, poliitik ja näitekirjanik.

Klas Pontus Arnoldson

Klas Pontus Arnoldson (27. oktoober 1844 Göteborg – 20. veebruar 1916 Stockholm) oli Rootsi kirjanik, ajakirjanik ja poliitik.

Ta pälvis 1908 Nobeli rahuauhinna.

Linda Kits-Mägi

Linda Kits-Mägi (aastani 1939 Mägi; 3. juuni 1916 Jekaterinburg – 19. märts 1990 Tartu) oli eesti maalikunstnik.

Sündis Venemaal piiritusemeistri perekonnas. Elas 1921. aastast Eestis. Õppis alates 1934. aastast Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Lõpetas Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused 1943. aastal Ado Vabbe õpilasena. Seejärel töötas Tartus vabakunstnikuna.

Oli Elmar Kitse abikaasa ning kunstnik Saskia Kasemaa ja flöödimängija Margus Kitse ema.

Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.

Loonud peamiselt natüürmorte, lille- ja interjöörimaale. Maalinud impressionistliku käsitlusega elurõõmsaid, särava ja heleda koloriidiga ka maastiku- ja linnavaateid ning portreid. Tugeva ja kõigutamatu natuuriga jäi ta nii sotsialistliku realismi pealetungil kui ka mõjuka kunstnikust abikaasa Elmar Kitse kõrval truuks oma naiselikule maalilaadile.

Väljaspool õpilasnäitusi esines kunstnik laiema avalikkuse ees esmakordselt 1940. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud sügisnäitusel. 1960. aastal korraldas Tartu Riiklik Kunstimuuseum Linda Kits-Mäe kui väljapaistva Tartu naiskunstniku isikunäituse, kus oli eksponeeritud üle saja teose. Isikunäitused toimusid ka aastatel 1960, 1973 ja 1987.

Oskar Ruut

Oskar Ruut (sünninimega Oskar Rosenstock; 24. aprill 1916 Valga – 3. august 1944 Sinimäed, Eesti) oli Eesti (lipnik) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) ning jurist.

Vitali Ginzburg

Vitali Lazarevitš Ginsburg (4. oktoober 1916 Moskva – 8. november 2009 Moskva) oli juudi päritolu Venemaa füüsikateoreetik ja astrofüüsik.

Ta oli NSV Liidu Teaduste Akadeemia ja Venemaa Teaduste Akadeemia liige.

2003. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.