19. märts

19. märts on Gregoriuse kalendri 78. (liigaastal 79.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. märts (19012099). Aasta lõpuni on 287 päeva.

<< Märts >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 19. märtsil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 19. märtsil

Pühad

  • Joosepipäev
  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/8081.html
1. aprill

1. aprill on Gregoriuse kalendri 91. (liigaastal 92.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. märts (1900–2099).

1882

1882. aasta (MDCCCLXXXII) oli 19. sajandi 82. aasta.

1997

1997. aasta (MCMXCVII) oli 20. sajandi 97. aasta.

Ado Vabbe

Ado Vabbe, ka Adolf Vabbe (19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu) oli eesti avangardistlik maalikunstnik, graafik ja pedagoog, kunstiühingu Pallas asutajaid ja Eesti Kunstnike Liidu liige.

Alexandru Vaida-Voevod

Alexandru Vaida-Voevod või Vaida-Voievod (27. veebruar 1872 Olpret, praegune Bobâlna – 19. märts 1950 Sibiu) oli Rumeenia poliitik, kolmekordne peaminister 9. detsembrist 1919 kuni 19. märtsini 1920; 6. juunist 1932 kuni 19. oktoobrini 1932 ja 14. jaanuarist 1933 kuni 14. novembrini 1933.

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.

Elias Lönnrot

Elias Lönnrot (9. aprill 1802 – 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja, filoloog, arst ja botaanik.

Elias Lönnrot koostas rahvaluule ainetel soomlaste rahvuseepose "Kalevala" (1835; uus, täiendatud versioon 1849).

Teda teatakse ka kui soome keele arendajat.

Gheorghe Gheorghiu-Dej

Gheorghe Gheorghiu-Dej [ge'orge ge'orgju deež] (8. november 1901 Bârlad – 19. märts 1965 Bukarest) oli Rumeenia riigitegelane ja kommunistliku partei peasekretär 1944–1965.

2. juunist 1952 kuni 3. oktoobrini 1955 oli ta veel ka Rumeenia Ministrite Nõukogu esimees (sisuliselt valitsusjuht) ja 21. märtsist 1961 kuni 19. märtsini 1965 Riiginõukogu president (formaalselt riigipea).

Linda Kits-Mägi

Linda Kits-Mägi (aastani 1939 Mägi; 3. juuni 1916 Jekaterinburg – 19. märts 1990 Tartu) oli eesti maalikunstnik.

Sündis Venemaal piiritusemeistri perekonnas. Elas 1921. aastast Eestis. Õppis alates 1934. aastast Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Lõpetas Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused 1943. aastal Ado Vabbe õpilasena. Seejärel töötas Tartus vabakunstnikuna.

Oli Elmar Kitse abikaasa ning kunstnik Saskia Kasemaa ja flöödimängija Margus Kitse ema.

Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.

Loonud peamiselt natüürmorte, lille- ja interjöörimaale. Maalinud impressionistliku käsitlusega elurõõmsaid, särava ja heleda koloriidiga ka maastiku- ja linnavaateid ning portreid. Tugeva ja kõigutamatu natuuriga jäi ta nii sotsialistliku realismi pealetungil kui ka mõjuka kunstnikust abikaasa Elmar Kitse kõrval truuks oma naiselikule maalilaadile.

Väljaspool õpilasnäitusi esines kunstnik laiema avalikkuse ees esmakordselt 1940. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud sügisnäitusel. 1960. aastal korraldas Tartu Riiklik Kunstimuuseum Linda Kits-Mäe kui väljapaistva Tartu naiskunstniku isikunäituse, kus oli eksponeeritud üle saja teose. Isikunäitused toimusid ka aastatel 1960, 1973 ja 1987.

Louis de Broglie

Louis Victor Pierre Raymond de Broglie [dö broij] (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.

1929. aastal sai ta elektronide laineomaduste avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna, olles vaid 37-aastane.

1942. aastal valis Prantsuse Teaduste Akadeemia ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril 1944 valiti ta Émile Picard'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 1. toolile.

Louis de Broglie sündis aadlikuperes 5. Broglie hertsogi Victori noorema pojana. Kui tema vanem vend Maurice, 6. Broglie hertsog, 1960. aastal ilma järeltulijata suri, sai Louis de Brogliest 7. Broglie hertsog.

Saksamaa president

Saksamaa president on Saksamaa riigipea.

Presidendil ei ole Saksamaal tegelikult poliitilist võimu. Tema peamisteks ülesanneteks on vastuvõetud seadustele alla kirjutamine, Liidupäeva valimiste väljakuulutamine ning valitsuse ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine.

Presidendi valib Liidukogu (Liidupäev ja sama palju liikmeid liidumaade esindustest) viieks aastaks.

Presidendikandidaat peab olema vähemalt 40-aastane. Presidenti ei saa valida ametisse rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Saksamaa presidendid:

Theodor Heuss, 1949–1959

Heinrich Lübke, 1959–1969

Gustav Heinemann, 1969–1974

Walter Scheel, 1974–1979

Karl Carstens, 1979–1984

Richard von Weizsäcker, 1984–1994

Roman Herzog, 1994–1999

Johannes Rau, 1999–2004

Horst Köhler, 2004–2010

Christian Wulff, 2010–2012

Joachim Gauck, 2012 – 19. märts 2017

Frank-Walter Steinmeier, 19. märts 2017 –

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.