19. detsember

19. detsember on Gregoriuse kalendri 353. päev (liigaastal 354. päev). Juliuse kalendri järgi 6. detsember (19012099).

<< Detsember >>
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 19. detsembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 19. detsembril

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  2. ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
  3. http://www.tnp.ee/ajaleht/ajaleht-raamat-nr-53/malestused-on-tugevamad-kui-majad/
1. jaanuar

1. jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, liigaastal 365 päeva. Juliuse kalendris 19. detsember (1901–2099). Rooma kalendris jaanuari kalendid.

1852

1852. aasta (MDCCCLII) oli 19. sajandi 52. aasta.

1903

1903. aasta (MCMIII) oli 20. sajandi 3. aasta.

Albert Abraham Michelson

Albert Abraham Michelson (19. detsember 1852 – 9. mai 1931) oli USA füüsik, keda tuntakse valguse kiiruse mõõtmise ja eriti Michelsoni-Morley katses osalemise järgi.

Aastal 1907 pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna, olles esimene Nobeli teaduspreemia ameeriklasest laureaat. Ta on ka Matteucci medali (1903), Copley medali (1907) ja Henry Draperi medali (1916) laureaat.

Laialt on tuntud tema 1894. aasta väide selle kohta, et tõenäoliselt on kõik füüsikavaldkonna tähtsamad seadused leitud ja füüsikute edasine töö on pigem mõõtmistulemuste täpsustamine ning teadaolevate seaduste rakendamine. Sarnasel kombel juhtis ta tähelepanu vajadusele liikuda täpsemate mõõtmistulemuste poole ka 1903. aastal. Samas avaldas Albert Einstein juba 1905. aastal erirelatiivsusteooria.

Anastasius I (paavst)

Anastasius I oli paavst 399–401. Ta oli 39. paavst.

Anastasius I oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast ja ta oli Maximuse poeg.

Hieronymuse järgi oli Anastasius abielus ja tema pojast sai järgmine paavst Innocentius I. Ta oli teadaolevalt esimene lapsevanemast paavst.

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Ta sai troonile isa surma järel 1611. aastal, olles ise 16-aastane.

Gustav II ­Adolf hakkas 1629. aastal valmistama ette kaubavahetust Rootsi ja Ameerika vahel.Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, kus ta juhtis protestantlike riikide võitlust Püha Rooma riigi vastu. Kuningas ise langes 1632. aastal samas sõjas Lützeni lahingus, mille protestandid siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisürikule. Kuningas maeti 1634. aastal Riddarholmeni kirikusse Stockholmis.

Gustav II Adolf on läinud ajalukku ennekõike Rootsi suurriigi loojana. Tema valitsemisaega jäi mitme käimasoleva sõja lõpetamine (sh. Liivi sõda Eesti aladel), riigi territooriumi laiendamine ja halduslikud ümberkorraldused.

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народных комиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15. märtsini 1946, mille järel NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus sai selle õigusjärglaseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.

Richard Sagrits

Richard Sagrits (19. detsember 1910 Karepa – 11. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.Aastani 1928 õppis ta Rakvere Ühisgümnaasiumis, kus oli joonistusõpetajaks Ardo Sivadi. Rakveres esines Sagrits oma esimesel kunstinäitusel, kui tollased kunstiõpilased Hando Mugasto ja Voldemar Mölder kutsusid tema ja koolivenna Roman Treumani oma näitusel kaasa lööma.

Aastal 1928 jättis Sagrits gümnaasiumiõpingud pooleli ning asus õppima Riigi Kunsttööstuskooli. Algul õppis ta Roman Nymani juures teatridekoratsiooni alal ning hiljem läks üle graafika õppimisele Günther Reindorffi juhendamisel.

Rutjal, Sagritsa vanemate juures, suvitasid Tartu kunstnikud Voldemar Mellik ja Nikolai Triik, kes veensid noormeest astuma Pallasesse, mida ta 1930. aastal ka tegi. Sagrits lõpetas Pallase 1936. aastal. Pallases õppis ta Nikolai Triigi maaliateljees ja Ado Vabbe juhendamisel graafikat .

1935. aasta suvel sõitis Sagrits koos skulptorite Anton Starkopfi ja Ferdi Sannamehega oma venna Jakobi purjekal Helsingisse, Stockholmi ja Kopenhaagenisse.

Pärast Pallase lõpetamist töötas ta mõned aastad Tallinnas vabakunstnikuna ning kolis siis Tartusse. Seal illustreeris ta lasteraamatuid, kujundas raamatukaasi ning tegi palju tööd graafika alal. Aastal 1939 tuli Sagrits tagasi Tallinna. 1941. aastal asus ta tööle Eesti NSV Rahvakomissariaatide Nõukogu Kunstide Valitsuse kujutava kunsti vaneminspektorina.

II maailmasõja puhkedes evakueerus Sagrits tagalasse. Aastast 1942 töötas ta Kamõšlovis eesti diviisi kunstnikuna. Kui 25. aprillil 1942 moodustati kolmeliikmeline kunstnike organiseerimisbüroo, koosseisus Adamson-Eric, Aino Bach-Liimand ja Richard Sagrits, kelle ülesandeks on nõukogude tagalas ja rindel viibivate kunstnike koondamine, sõitis Sagrits Jaroslavli.

Robert Andrews Millikan

Robert Andrews Millikan (22. märts 1868 Morrison, Illinois – 19. detsember 1953 San Marino, California) oli Ameerika Ühendriikide füüsik. Tõestas aastatel 1909–1912 korraldatud eksperimentidega elementaarlaengu olemasolu.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.