19. aprill

19. aprill on Gregoriuse kalendri 109. (liigaastal 110.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. aprill (19012099).

<< Aprill >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 19. aprillil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 19. aprillil

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  3. Important events from this day in history : April 19th thepeoplehistory.com
  4. Holocaust Resistance: The Warsaw Ghetto Uprising (April 19 - May 19, 1943) Jewish Virtual Library
  5. Was war am 19. April 1945 chroniknet.de
  6. Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 954
1560

1560. aasta (MDLX) oli 16. sajandi 60. aasta.

1824

1824. aasta (MDCCCXXIV) oli 19. sajandi 24. aasta.

1882

1882. aasta (MDCCCLXXXII) oli 19. sajandi 82. aasta.

1931

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

1949

1949. aasta (MCMXLIX) oli 20. sajandi 49. aasta.

2. mai

2. mai on Gregoriuse kalendri 122. (liigaastal 123.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. aprill (1901–2099).

2015

2015. aasta (MMXV) oli 21. sajandi 15. aasta.

Aprill 2003

Aprill 2003, kroonika

Kristiina

Kristiina (18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar. Ta loobus vabatahtlikult troonist, kui pöördus luterlusest katoliiklusse. Elu lõpul elas ta pagenduses Roomas, kus ta 1689. aastal suri. Ta on maetud Püha Peetruse Basiilikasse Vatikanis.

Kristiina oli Rootsi kuninga (1611–1632) Gustav II Adolfi ja Maria Eleonora von Brandenburgi, Brandenburg-Preisimaa valitseja Brandenburgi kuurvürst Johann Sigismundi tütre, tütar.

Kristiina oli oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ta tundis isiklikult paljusid filosoofe, teadlasi ja kirjanikke ning oli nendega kirjavahetuses. Teiste seas oli ta ka biomehaanik Giovanni Alfonso Borelli eestkostja. Legendi järgi suri filosoof René Descartes, kuna pidi ilmuma Kristiina audientsile varahommikul, ent nõdra tervise ja halva une tõttu polnud ta sellega harjunud ning külmetas.

Leo IX

Leo IX (Bruno, saksa ajalookirjutuses Bruno von Egisheim-Dagsburg, prantsuse ajalookirjutuses Bruno d'Eguisheim-Dagsbourg või Eguisheim-Dabo; 21. juuni 1002 – 19. aprill 1054) oli paavst 1049–1054. Ta oli 152. paavst.

Bruno sündis tänapäeval Prantsusmaale kuuluvas Eguisheimis Egisheimi ja Nordgau krahvi Hugo VI ning tema abikaasa Heilwigi 4-lapselises peres. Ta oli suguluses hilisemate Saksa-Rooma keisrite Konrad II ja Heinrich III-ga. Bruno ristiisa oli krahv Hugo IV. Ta on esimene paavst, kelle sünnikuupäev on teada.

Bruno asus 5- aastaselt õppima Touli piiskopi Bertholdi juurde. Ta sai 1017 Saint-Étienne (Sankt-Stephanus) katedraali kanoonikuks ja ordineeriti diakoniks. Anonüümse krooniku (ühe versiooni järgi Touli ülemdiakon Wibert) kirjutatud eluloo "Vita Leonis IX" alusel ründasid Brunot ühel õppevaheajal tigedad loomad, kes vigastasid teda sedavõrd rängalt, et ta oli lausa suremas, kuid koges siis ilmutust, kus püha Benedictus puudutas tema haavu ristiga, mistõttu need paranesid.

Bruno sugulased saatsid ta 1024 Saksa kuninga õukonda, kus ta teenis õukonna kabelis. Ta tegutses 1025–1026 Saksa kuninga Konrad II alluvuses olnud Touli piiskopi väe ülemana Lombardias. Konrad II määras Bruno 9. septembril 1027 Touli piiskopiks ja ta jäi sellesse ametisse 1051. aastani. Piiskopina kutsus ta vaimulikke järgima moraalseid nõudeid ja edendas munklust. Ta vahendas 1032 läbirääkimisi Konrad II ja Prantsusmaa kuninga Henri I vahel.

Brunole meeldis muusika.

Octavio Paz

Octavio Paz Lozano (31. märts 1914 México – 19. aprill 1998 México) oli Mehhiko kirjanik ja diplomaat. 1990. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

1981. aastal sai ta Miguel de Cervantese auhinna.

Eesti keeles on ilmunud Octavio Pazi luulevalik "Alati on olevik" (tõlkinud Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Asta Põldmäe, Jüri Talvet; Loomingu Raamatukogu 42, 1984) ning esseekogumik "Üksinduse labürint" (tõlkinud Marvi Järve; Tallinn: Varrak, 2003).

Pierre Curie

Pierre Curie (15. mai 1859 Pariis – 19. aprill 1906 Pariis) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903.

Ta avastas koos abikaasa Marie Curiega raadiumi ja polooniumi.

S/2007 S 3

S/2007 S 3 on Saturni üks kuudes. Selle kuu avastajateks on Scott S. Sheppard, David C. Jewitt, Jan Kleyna ja Brian G. Marsden, kes teatasid ta olemasolust 1. mail 2007 vaatlusandmete põhjal, mida koguti ajavahemikul 18. jaanuar kuni 19. aprill 2007.

S/2007 S 3 on umbes 5 kilomeetrise läbimõõduga ning tiirleb ümber Saturni planeedi pöörlemisele vastupidises suunas, keskmisel kaugusel 20 518 500 km. Ühe tiiru tegemiseks ümber Saturni kulub tal ligikaudu 1100 päeva. Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes on 177,22° ja ekstsentrilisus 0,130.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.