1894

Sündinud 1894 • Surnud 1894 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand |
| 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad |
◄◄ | | 1890 | 1891 | 1892 | 1893 | 1894 | 1895 | 1896 | 1897 | 1898 | | ►►

1894. aasta (MDCCCXCIV) oli 19. sajandi 94. aasta.

Sündmused Eestis

Sündmused maailmas

Sündinud

Surnud

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 157
1893

1893. aasta (MDCCCXCIII) oli 19. sajandi 93. aasta.

1895

1895. aasta (MDCCCXCV) oli 19. sajandi 95. aasta.

1896

1896. aasta (MDCCCXCVI) oli 19. sajandi 96. aasta.

1898

1898. aasta (MDCCCXCVIII) oli 19. sajandi 98. aasta.

Aleksander III

Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Ta oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana.

Aleksander Kivi

Aleksander Kivi (10. veebruar 1894 Tali vald – 2. veebruar 1985) oli eesti kodu-uurija.

1922–1923 õppis Tartu Ülikoolis metsandust ja 1923–1925 õigusteadust. Lõpetas 1934. aastal Tallinna Tehnikumi maamõõtmise erialal.

Aleksander Kivi suri 2. veebruaril 1985 ja maeti 7. veebruaril 1985 Metsakalmistule.

Artur Saueselg

Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene keeles Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 1894 – 29. august 1965 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Sõjakooli ülem ja hiljem NSV Liidu polkovnik, 249. Eesti Laskurdiviisi ülem (29. september 1942 – 29. detsember 1942).

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka: lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise füüsik.

Ta avastas 1894. aastal koos William Ramsayga argooni, mille eest pälvis 1904 Nobeli füüsikaauhinna (Ramsay sai samal aastal Nobeli keemiaauhinna).

Tema järgi on nimetatud kraatrid Marsil ja Kuul. Lord Rayleigh on tänapäevani akustikute ja akustik inseneride poolt hinnatud õpiku "The Theory of Sound" (1877) autor.

Nikita Hruštšov

Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant (1943) ja NLKP Keskkomitee esimene sekretär – riigi tegelik juht aastail 1953–1964.

Olümpiamängud

Olümpiamängud on kas

nüüdisaegsed olümpiamängud

või antiikolümpiamängud.

Pjotr Kapitsa

Pjotr Leonidovitš Kapitsa (Пётр Леонидович Капица; 9. juuli 1894 Kroonlinn – 8. aprill 1984 Moskva) oli vene füüsik, kes avastas 1937. aastal ülivoolavuse.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.

ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne'is.

ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkoosseis oli 14-liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina, Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus-Meremaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi.

V üldlaulupidu

V üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1894. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aastapäeva. V laulupidu on Tartus peetutest viimane.

Koore juhatasid Karl August Hermann, Johannes Kappel ja Konstantin Türnpu ning puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Peotoimkonna sekretär oli Jaan Tõnisson.

Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit.

V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu.

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.