1877

Sündinud 1877 • Surnud 1877 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand |
| 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad |
◄◄ | | 1873 | 1874 | 1875 | 1876 | 1877 | 1878 | 1879 | 1880 | 1881 | | ►►

1877. aasta (MDCCCLXXVII) oli 19. sajandi 77. aasta.

Sündmused Eestis

  • ...

Sündmused maailmas

Sündinud

Surnud

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 146
1878

1878. aasta (MDCCCLXXVIII) oli 19. sajandi 78. aasta.

1880

1880. aasta (MDCCCLXXX) oli 19. sajandi 80. aasta.

Charles Glover Barkla

Charles Glover Barkla (7. juuni 1877 Widnes – 23. oktoober 1944 Edinburgh) oli Suurbritannia füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Aastal 1917 sai ta karakteristliku röntgenikiirguse avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna.

Charles Barkla õppis Liverpooli ülikoolis matemaatikat ja füüsikat, lõpetas ülikooli füüsika erialal 1898 ning hiljem omandas magistri- ja doktorikraadi.

Aastal 1899 asus Barkla tööle Cambridge'i ülikooli Trinity College'is Cavendishi laboratooriumis Joseph John Thomsoni käe all. Ta töötas ka Liverpooli ülikoolis ja Londoni Kings College'is. Aastast 1913 kuni surmani oli ta Edinburghi ülikooli loodusteaduse professor.

Charles Barkla tegeles eelkõige röntgenikiirguse uurimisega. Muu hulgas sõnastas ta seadused röntgenikiirguse hajumise ja tahke keha läbimise kohta, uuris sekundaarsete röntgenikiirte käitumist, avastas röntgenikiirguse polarisatsiooni ja arendas röntgenspektroskoopiat.

Hermann Hesse

Hermann Karl Hesse (2. juuli 1877 Calw – 9. august 1962 Montagnola) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. Ta tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. Ta tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Ta sai 1946. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka: lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise füüsik.

Ta avastas 1894. aastal koos William Ramsayga argooni, mille eest pälvis 1904 Nobeli füüsikaauhinna (Ramsay sai samal aastal Nobeli keemiaauhinna).

Tema järgi on nimetatud kraatrid Marsil ja Kuul. Lord Rayleigh on tänapäevani akustikute ja akustik inseneride poolt hinnatud õpiku "The Theory of Sound" (1877) autor.

Kalju (Saaremaa)

Kalju (kohalikus kõnepruugis Kaljuküla) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Valjala valda.

Külas asutati 1877. aastal Pahna külakool, mille hoone tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks.

Mihkel Aitsam

Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Sääla küla Aitsamaa renditalus – 17. juuni 1953 Kivi-Vigala külanõukogu) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.

Nicolae Golescu

Nicolae Golescu (1810 – 10. detsember 1877) oli Rumeenia poliitik, peaminister 12. maist 1868 kuni juuli 1868.

Saint-Barthélemy

Saint-Barthélemy on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub saarel Kariibi meres, Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas.

Saare pindala on 21 km² ja rahvaarv 8450 (2007). Halduskeskus on Gustavia, mis sai nime Rootsi kuninga Gustav III järgi. Koos ümberkaudsete väikesaartega on territoriaalühenduse pindala 24 km².

1648. aastast oli Saint-Barthélemy Prantsusmaa koloonia. 1784. aastal müüdi saar Rootsile, kauplemisõiguse eest Göteborgis.

Kuna saare ülalhoidmine osutus Rootsile kulukaks, alustati 1877. aastal Prantsusmaaga nõupidamisi saare tagasimüügi osas. 10. augustil 1877 kirjutati Pariisis alla saare üleandmise leppele, mille Rootsi ratifitseeris 9. novembril 1877 ja Prantsusmaa 4. märtsil 1878. Hinnaks lepiti kokku 80 000 franki Rootsi varade eest ja 320 000 franki Rootsi ametnike kodumaale naasmise ja pensioni eest. Oktoobris 1877 peeti saarel referendum, kus võeti praktiliselt ühehäälselt vastu otsus saar Prantsusmaaga taasliita. 16. märtsil 1878 liideti saar ametlikult Guadeloupe'i haldusterritooriumiga.

2003. aastal eraldus Saint-Barthélemy Guadeloupe'ist, moodustades eraldi Prantsusmaa territoriaalühenduse. Prantsusmaa parlament kinnitas selle 2007. aastal.

Vasil Kolarov

Vasil Petrov Kolarov (Васил Петров Коларов; 16. juuli 1877 – 23. jaanuar 1950) oli Bulgaaria poliitik, peaminister 1949–1950.

Vene-Türgi sõda (1877–1878)

Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.

Õigeusu koalitsioon kaasas Bulgaariat, Rumeeniat, Serbiat ja Montenegrot. Võitlused Balkani ja Kaukaasia eest olid kantud 19. sajandi Balkani natsionalismi esile kerkimisest. Samas oli Venemaa eesmärk korvata Krimmi sõja (Kümnenda Vene-Türgi sõja) aegsed territoriaalsed kahjud, lootes ennast Mustal merel kehtestada. Selleks toetas keisririik Balkani rahvaste poliitilisi liikumisi, vabastades sõja lõpuks peaaegu kõik Osmanite Euroopa valdused. Venemaad toetasid samuti ka salakokkulepped Austria-Ungariga.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.