1857

Sündinud 1857 • Surnud 1857 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand |
| 1820. aastad | 1830. aastad | 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad |
◄◄ | | 1853 | 1854 | 1855 | 1856 | 1857 | 1858 | 1859 | 1860 | 1861 | | ►►

1857. aasta (MDCCCLVII) oli 19. sajandi 57. aasta.

Sündmused Eestis

Sündmused maailmas

Sündinud

Surnud

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 133
1850. aastad

1850. aastad on ajavahemik 1850. aasta algusest kuni 1859. aasta lõpuni.

1856

1856. aasta (MDCCCLVI) oli 19. sajandi 56. aasta.

1858

1858. aasta (MDCCCLVIII) oli 19. sajandi 58. aasta.

1859

1859. aasta (MDCCCLIX) oli 19. sajandi 59. aasta.

1861

1861. aasta (MDCCCLXI) oli 19. sajandi 61. aasta.

Ajaleht

Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberil, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka muust materjalist (näiteks plastist) ajalehti.

Päevalehed ilmuvad iga päev. Neile lisaks on eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 4–6 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Ainus venekeelne päevaleht Eestis on Severnoje Poberežje, mida annab välja Põhjarannik.

Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress.

Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt keskendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele.

Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806.

Perno Postimees ehk Näddalileht, mille esimene number ilmus 5. juunil 1857, pani aluse eesti perioodikale.

Välismaa ajalehtedest on suuremate hulgas näiteks The New York Times, Yomiuri Shimbun, Bild, International Herald Tribune, Le Monde, The Wall Street Journal ja Daily Mail.

Bee maakond

Bee maakond (Bee County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.

Maakonna halduskeskus ja suurim linn on Beeville.

Maakond moodustati 1857. aastal.

2010. aasta seisuga elas Bee maakonnas 31 861 inimest.

Charles Scott Sherrington

Charles Scott Sherrington (27. november 1857 Islington – 4. märts 1952 Eastbourne) oli inglise füsioloog, Nobeli auhinna laureaat.

Ta pälvis 1932. aastal Nobeli füsioloogiaauhinna koos Edgar Douglas Adrianiga.

Ta tegeles neurofüsioloogiaga. Tema järgi on nimetatud Sherringtoni reegel lihaste retsiprookse innervatsiooni kohta.

Henrik Pontoppidan

Henrik Pontoppidan (24. juuli 1857 Fredericia – 21. august 1943 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, kes 1917. aastal jagas Karl Gjellerupiga Nobeli kirjandusauhinda.

Karl Gjellerup

Karl Adolph Gjellerup (2. juuni 1857 – 13. oktoober 1919) oli taani luuletaja ja kirjanik, kes koos oma kaasmaalase Henrik Pontoppidaniga sai 1917. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Leedu keel on Leedu riigikeel ja seda räägib emakeelena umbes 3,1 miljonit leedulast peamiselt Leedus, kuid ka Poolas (Suwalszczyzna), Venemaal ja Lätis.

Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte:

Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt.

Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse käänet.

Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks.

Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Kirjakeel põhineb viimastel.

Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 16. sajandist (Martin Lutheri katekismuse tõlge).

Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse Handbuch der litauischen Sprache (Leedu keele käsiraamat; 2 köidet) avaldas 1856–1857 Praha ülikooli professor August Schleicher.

Keelekood standardi ISO 639 järgi on lt või lit.

Mihhail Glinka

Mihhail Ivanovitš Glinka (vene keeles Михаил Иванович Глинка; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang – 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja.

Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.

1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit.

1830. aastal läks helilooja välismaale – algul Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise itaalia maneeris. Aastatel 1833–1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades.

1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperišüžeeotsinguid peatus Glinka Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.

1844. aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse. Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid – «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis.

Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn.

Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburi.

Montague maakond

Montague maakond (Montague County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.

Maakonna halduskeskus on Montague.

Maakond moodustati 1857. aastal.

Postimees

Postimees on eesti päevaleht.

Ajaleht Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Tänapäeval on Postimees suurim kvaliteetpäevaleht Eestis. See ilmub kuus korda nädalas: esmaspäevast laupäevani. Äripäeviti on Postimehe tiraaž ligikaudu 45 800 eksemplari, laupäevase Postimehe (Postimees Nädalavahetus) tiraaž on 56 200 eksemplari. Nädalavahetustel ilmuvad Postimehe vahel ka Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mis levib Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav Maa Elu.

Postimehe väljaandja AS Postimees Grupp ainuomanik oli AS Eesti Meedia, mis kuulus 1998–2013 Norra kontsernile Schibsted, 2013. aastast aga Eesti kapitalil põhinevale UP Invest OÜ-le, mille kaudu sai suuromanikuks Eesti ärimees Margus Linnamäe. 2017. aasta aprillis ühendas AS Eesti Meedia endaga rea tütarfirmasid, sealhulgas ASi Postimees Grupp. 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia ümber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevõtteks sai uus haldusfirma Media Investments & Holding OÜ.7. novembrist 2005 kuni 29. septembrini 2016 ilmus Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustasid tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool oli originaalmaterjal. Leht ilmus kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). 2014. aasta veebruaris liitis Postimees oma venekeelsed väljaanded (venekeelne Postimees, nädalaleht Den za Dnjom ja vene online-toimetus) üheks tervikuks. 2016. aasta oktoobrist lõpetas Postimees Grupp paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise ning keskendub portaalide rus.postimees.ee, limon.ee ja krasotka.ee arendamisele.

Pärnu Postimees

Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.

Ajalehe toimetus asub Pärnus Rüütli tänaval. Ajalehe peatoimetaja KT on Siiri Erala. Ajalehe Pärnu Postimees väljaandja on AS Eesti Meedia.

Ajalehe esiknumber ilmus vkj 5. juunil/ukj 17. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht (ilmus 1857–1886), mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Postimehe avanumbrisse paigutatud luuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole (tervitusluuletuse algusfraas „Terre, armas Eesti rahwas!”). Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. Samas oli väljaanne ka rahvalik, valgustusliku sisuga ja pakkus materjali laia maailma kohta. Lehe ametlikuks väljaandjaks sai kohalik raamatutrükkal Friedrich Wilhelm Borm, toimetajatöö tegi lehe asutaja praktiliselt üksipäini.

Jannsen andis Perno Postimeest välja Pärnus, ent 1863 Tartusse kolides alustas ta uue lehe – Eesti Postimehe väljaandmist. Perno Postimees jäi küll teiste toimetajate käe all edasi ilmuma, kuid kaotas juhtiva rahvusliku lehe positsiooni.

1940. aastal hakkas ajaleht ilmuma nimega Pärnu Rahva Hääl, siis nimega Töörahva Hääl, 1952. aastal pandi sellele nimeks Pärnu Kommunist ning see ilmus mõne aja tollase oblastite moodustamise kampaania ajal loodud Pärnu oblasti lehena. Taasiseseisvumise järel sai leht tagasi oma algse nime, mis tänapäevases keeles on Pärnu Postimees.

Pärnu Postimehes on aegade jooksul töötanud või on selle lehega lähedalt seotud olnud tuntud kultuuritegelasi, nende seas kirjanikud Aristarch Sinkel, Väino Ilus, Ilmi Kolla, Rudolf Aller, Kalle Kurg, literaat Matti Vaga jt.Ajalehe toimetus asub Pärnus Rüütli tänaval. Ajalehe peatoimetaja KT on Siiri Erala.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.