1771

Sündinud 1771 • Surnud 1771 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 17. sajand | 18. sajand | 19. sajand |
| 1740. aastad | 1750. aastad | 1760. aastad | 1770. aastad | 1780. aastad | 1790. aastad | 1800. aastad |
◄◄ | | 1767 | 1768 | 1769 | 1770 | 1771 | 1772 | 1773 | 1774 | 1775 | | ►►

1771. aasta (MDCCLXXI) oli 18. sajandi 71. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

Sündinud

  • ...

Surnud

1768

1768. aasta (MDCCLXVIII) oli 18. sajandi 68. aasta.

1770

1770. aasta (MDCCLXX) oli 18. sajandi 70. aasta.

1770. aastad

1770. aastad on ajavahemik 1770. aasta algusest kuni 1779. aasta lõpuni.

1773

1773. aasta (MDCCLXXIII) oli 18. sajandi 73. aasta.

1775

1775. aasta (MDCCLXXV) oli 18. sajandi 75. aasta.

18. sajand

18. sajand ehk XVIII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kaheksateistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1701 ja lõppes 31. detsembril 1800.

Clemens XIV

Clemens XIV (Giovanni Vincenzo Antonio Ganganelli, mungana Lorenzo Ganganelli; 31. oktoober 1705 – 22. september 1774) oli paavst 1769–1774. Ta oli 249. paavst.

Giovanni Vincenzo Antonio Ganganelli sündis Rimini lähedal Sant'Arcangelos küladoktori Lorenzo Ganganelli ja Angela Serafina Maria Mazza 4-lapselises peres vanima lapsena ning ristiti 2. novembril Sant'Agata kirikus. Enne teda pärines paavstidest viimati lihtrahva seast Innocentius IX, järgmine lihtrahva seast pärinev paavst oli Pius X.

Ganganelli õppis jesuiitide seminaris Riminis ja piaristide juures Urbinos. Tundes 17-aastaselt kutsumust asuda kiriku teenistusse, liitus ta 15. mail 1723 frantsiskaani konventuaalidega Mondainos ja võttis 18. mail 1724 isa auks munganimeks Lorenzo. 1731 sai ta teoloogiadoktoriks ja tegutses hiljem frantsisklaste seminarides õppejõuna. Ganganelli sai hästi läbi jesuiitidega ja 1743 pühendas ta Ignatius Loyolale oma uurimistöö 'Diatriba theologica'. 1748 saatis ta kirja tolle aja ühele tunnustatumale õpetlasele Luigi Antonio Muratorile. 1753 ja 1756 keeldus ta vastu võtmast frantsisklaste ordukindrali ametit. Kardinalina vähenes Ganganelli poolehoid jesuiitidesse mõnevõrra ja ta distantseerus Clemens XIII Bourbonide-vaenulikust poliitikast. Ta eelistas töötada üksinda ega lasknud hiljem paavstina end kardinalidel mõjutada.

Encyclopædia Britannica

Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Edinburghis.

1801–1810 ilmunud neljas trükk koosnes juba 20 köitest. 1901. aastast antakse seda välja Ameerika Ühendriikides.

Encyclopædia Britannicat on koostanud umbes 100 täiskoormusega toimetajat ning sel on üle 4000 kaasautori, kelle seas on olnud 110 Nobeli auhinna võitjat ja viis USA presidenti. 2010. aastal ilmunud 15. väljaanne, mis koosneb 32 köitest ja kus on kokku 32 640 lehekülge, on viimane paberile trükitud väljaanne. Pärast seda on täiendamist jätkatud digitaalsel kujul.

Gustav III

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 1746 – 29. märts 1792) oli Rootsi kuningas alates 1771. aastast kuni surmani.

Ta oli kuningas Adolf Fredriki poeg.

Gustav III oli viimane Rootsi monarh, kes valitses absolutistlikult. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta ellu olulisi valgustatud absolutismi vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ja edendas haridust.

Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta 1772. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nn Kübaratepartei ja Mütsidepartei.

Gustavi peamine eesmärk oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta 1788. aastal sõda Venemaaga, et Rootsi kunagisi valdusi (Vana-Soomet, Ingerimaad, Eestimaad ja Liivimaad) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik Anjala Liit. Nii pidi Gustav III sõja 1790. aastal piirimuutusteta Värälä rahuga lõpetama.

Seejärel sõlmisid Gustav ja Katariina II revolutsioonilise Prantsusmaa vastase liidu ning kavandasid sellele rannikule Vene-Rootsi ühisdessanti. Ettevalmistusi alustati 1791. aasta lõpul.

16. märtsil 1792 toimunud maskiballi ajal haavas Gustavit aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis veremürgitus, millesse kuningas 29. märtsil suri.

Gustav Otto Douglas

Krahv Gustav Otto Douglas-Skenninge (Оттон Густав Дуклас (Дуглас-Скеннинген); 23. veebruar 1687 Stockholm – 2. veebruar 1771 Tallinn) oli šoti päritolu Rootsi ja hiljem Venemaa sõjaväelane ning riigitegelane.

Gustav Otto Douglas sündis Västerbotteni lääni kuberneri ooberst Gustaf Douglase (1648–1705) ja Beata Margareta Stenbocki (1661–1735) pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Rootsi feldmarssal Robert Douglas ja emapoolne vanaisa feldmarssal Gustaf Otto Stenbock.Ta teenis noorena Rootsi armees, kuid langes 1709. aastal Poltava lahingus vangi ja alates 1714. aastast teenis Vene sõjaväes, osaledes Soome okupeerimisel Isoviha ajal. Oli hiljem Eestimaa maanõunik.

1725. aastast oli ta kindralmajor ja 1729. aastast kindralleitnant. 1735–1739 osales Douglas Vene-Türgi sõjas ning sai 1737. aastal général en chefi auastme.

11. august 1738 – 22. märts 1740 oli Douglas Eestimaa kuberner

1740. aasta juunis ta arreteeriti.

Talle kuulusid Albu ja Kukevere mõis.

Kuninglik Taani Kunstiakadeemia

Kuninglik Taani Kunstiakadeemia (taani Det Kongelige Danske Kunstakademi) on kunstikõrgkool Taanis Kopenhaagenis. Asub Charlottenborgis Kongens Nytorvil.

Akadeemia asutas taani arhitekt Nicolai Eigtved 1754. aastal. See avati kingitusena kuningas Frederik V 31. sünnipäeval, 31. märtsil 1754.

Aastani 1771 kandis nime Det Kongelige Danske Skildre-, Billedhugger- og Bygnings-Academie i Kiøbenhavn. Aastatel 1771–1814 kandis nime Maler-, Billedhugger- og Bygnings-Academiet, seejärel nimetati ümber Kuninglikuks Kaunite Kunstide Akadeemiaks (taani Det Kongelige Akademi for de Skønne Kunster). Praegust nime kannab 1968. aastast.

Akadeemial on kolm allüksust:

Kuninglik Taani kujutava kunsti kool

Kuninglik Taani arhitektuuri, disaini ja konserveerimise kool (asutati 2. juunil 2011, kui liideti disaini, arhitektuuri ja konserveerimise kool)

Kuninglik Taani kaunite kunstide akadeemiaKuninglik kunstiakadeemia kuulub kunstikõrghariduse koostöövõrgustikku KUNO ning on Eesti Kunstiakadeemia partner mitmetes projektides ja õppejõudude ja üliõpilasvahetuse kaudu.

Õppeasutuse eesmärk on õpetada loovaid kunste ja teostada uurimusi. See kuulub Taani kultuuriministeeriumi alla.

Philip Miller

Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik. Tema botaaniline autorilühend on Mill..

Ta oli Londonis asuva Chelsea Physic Gardeni peaaednik 1722. aastast alates. Miller oli kirjavahetuses paljude botaanikutega ja kogus taimi üle maailma. Ta oli paljude taimede esmakasvataja Inglismaal ja üks riigi parimaid taimetundjaid. 1730 valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.

1733. aastal saatis ta esimesed puuvillapõõsa seemned Ameerikasse Georgiasse.

Miller oli kaua vastu Carl von Linné binaarsele nomenklatuurile ning eelistas Joseph Pitton de Tourneforti ja John Ray klassifikatsioonisüsteemi. Alles 1768. aastal ilmunud "Aedniku sõnaraamatu" 8. trükis võttis ta Linné süsteemi üle.

"The Gardener and Botanist's Dictionary: Containing the Best and Newest ..." (1807) teoses on sissekanne Salisburia adiantifolia, autoriks Smith, ja Gingko biloba Lin. Milleri sissekande kohaselt (sarnaneb James Edward Smithi ettekandega) peaks perekond asetsema Linné süsteemis Quercus-e ja Juglans-i vahel. De Jussieu süsteemis peaks see kuuluma Taxus-e järel Coniferae seltsi olemata lähedas suguluses ühegagi neist. Smith olla eelistanud, kuna biloba on ebakorrektne, nimeks adiantifolia-t (seda viimast on kasutanud Kaempfer ja Thunberg ja see on antud juhul eriti sobilik. Nimetus Gingko on uncouth ja barbaarne aga Linné on tema lisanud lisasse ootele, kuni õisi näha saab ja seejärel saab taim oma õige koha süsteemis.

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Praegune Rootsi kuningas (alates 15. septembrist 1973) on Carl XVI Gustaf.

Alates 1818. aastast on kõik Rootsi kuningad kuulunud Bernadotte'i dünastiasse.

Sõtke (Märjamaa)

Sõtke on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Asub Märjamaast vahetult läänes.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Sõtke külas 74 inimest.

Küla on esimest korda mainitud kirjalikes allikais 1241. aastal (Hetkyl), Sõtke mõisa aastal 1560. aastal (Zetkul, Sõtküla, ka Söttküll).

Sõtke külas on arheoloogiamälestisena kaitse all Sõtke (Sõtküla) linnusekoht.

Sõtke kooli on esimest korda mainitud 1771. aastal.

Walter Scott

Sir Walter Scott (15. august 1771 – 21. september 1832) oli šoti kirjanik.

Scotti teostest on tuntumad ajaloolised romaanid, nende hulgas "Ivanhoe", "Rob Roy" ja "Waverley", kuid ta kirjutas ka luulet ja näidendeid.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.