1739

Sündinud 1739 • Surnud 1739 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 17. sajand | 18. sajand | 19. sajand |
| 1700. aastad | 1710. aastad | 1720. aastad | 1730. aastad | 1740. aastad | 1750. aastad | 1760. aastad |
◄◄ | | 1735 | 1736 | 1737 | 1738 | 1739 | 1740 | 1741 | 1742 | 1743 | | ►►

1739. aasta (MDCCXXXIX) oli 18. sajandi 39. aasta.

Sündmused maailmas

  • ...

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 97
11. detsember

11. detsember on Gregoriuse kalendri 345. päev (liigaastal 346. päev). Juliuse kalendri järgi 28. november (1901–2099).

1736

1736. aasta (MDCCXXXVI) oli 18. sajandi 36. aasta.

1740

1740. aasta (MDCCXL) oli 18. sajandi 40. aasta.

1741

1741. aasta (MDCCXLI) oli 18. sajandi 41. aasta.

1743

1743. aasta (MDCCXLIII) oli 18. sajandi 43. aasta.

18. september

18. september on Gregoriuse kalendri 261. (liigaastal 262.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. september (1901–2099).

26. juuni

26. juuni on Gregoriuse kalendri 177. (liigaastal 178.) päev. Juliuse kalendri järgi 13. juuni (1901–2099).

Clemens XII

Clemens XII (Lorenzo Corsini, 7. aprill 1652 – 6. veebruar 1740) oli paavst 1730–1740. Ta oli 246. paavst.

Lorenzo Corsini sündis Firenzes jõuka kaupmehe, Sismano ja Casigliano markii Bartolomeo Corsini ja Elisabetta Strozzi 7-lapselises peres 4. lapsena. Tema onu oli kardinal Neri Corsini ja tema suguvõsast oli pärit pühak Andrea Corsini. Lorenzo Corsini ema oli paavst Clemens XI sugulane. Clemens XII oli 6. ja viimane Firenzes sündinud paavst. Enne teda oli viimati Firenzest pärit Urbanus VIII.

Corsini õppis esmalt Firenzes, seejärel Roomas jesuiitide kolleegiumis ja Pisa ülikoolis õigusteadust. 1675 omandas ta doktorikraadi. Pärast isa surma 1685 otsustas ta järgida oma kutsumust ja pühenduda kiriku teenimisele, mille tõttu ta loobus oma pärandiõigusest. Oma esimesed kiriklikud ametikohad ostis ta 30 000 ja 80 000 skuudo eest (simoonia). Aleksander VIII saatis Corsini nuntsiuseks Viini, kuid Saksa-Rooma keiser Leopold I keeldus teda vastu võtmast, kuna paavst ei määranud keisri soosikuid kardinalideks. Corsini oli kardinal 24 aastat. Ainult Benedictus XIII varem ja Benedictus XVI hiljem on olnud enne paavstiks saamist veel kauem kardinalid. Kardinalina resideeris ta Pamphili palees (Palazzo Pamphili), mis kujunes tema ajal Rooma haritlaskonna kogunemiskohaks. Ta päris onult oma aja hinnatuima raamatukogu.

Kardinal Corsini osales 3 konklaavil 1721–1730. Pärast teda on paavstidest osalenud 3 konklaavil ainult Benedictus XVI.

1732 jäi Clemens XII pimedaks.

George Clinton

George Clinton (26. juuni 1739 Little Britain, New Yorgi provints – 20. aprill 1812 Washington) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli New Yorgi kuberner aastail 1777–1795 ja 1801–1804 ning USA 4. asepresident 1805–1812 presidentide Thomas Jeffersoni ja James Madisoni võimul olles.

Grigori Potjomkin

Vürst Grigori Aleksandrovitš Potjomkin (13.vkj/24. september 1739– 5./16. oktoober 1791) oli Venemaa riigitegelane, sõjaväelane ja Katariina Suure favoriit. Teenis välja kindralfeldmarssali aukraadi.

Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)

Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Tudu mõis

Tudu mõis (saksa keeles Tuddo) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.Mõis rajati ajavahemikul 1739–1744 Ulvi mõisast eraldatud alast.Mõisa peahoone asub Tudu alevikus.

Wolmar Anton von Schlippenbach

Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 1704–1706, kindralleitnant (1708). Pornuse, Kaubi, Olustvere ja Sooniste mõisnik.

Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid Räpina-Lokuta (1701), Rõuge (1701), Erastvere (1701) ja Hummuli (1702) lahingutes. Osales Poltaava lahingus (1709), kus sattus venelaste kätte vangi, vabanes aastal 1712 ning 1715. aastal läks üle Moskva tsaaririigi teenistusse, kus pälvis ka Venemaa kindralleitnandi auastme, oli Venemaa sõjakolleegiumi liikmena salajase sõjanõuniku ametis ja 1718. aastast Ülemkohtu liige.

Tallinna toomkirikus asub tema muinsuskaitse alla võetud vappepitaaf.Tallinnas kuulus talle maja praeguse Aleksander Nevski katedraali kõrval Lossi plats 4, kus 1711. aastal (13. detsember kuni 27. detsember) viibis uute provintside külastuse raames tsaar Peeter I oma esmakordsel visiidil Tallinna.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.