1714

Sündinud 1714 • Surnud 1714 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 17. sajand | 18. sajand | 19. sajand |
| 1680. aastad | 1690. aastad | 1700. aastad | 1710. aastad | 1720. aastad | 1730. aastad | 1740. aastad |
◄◄ | | 1710 | 1711 | 1712 | 1713 | 1714 | 1715 | 1716 | 1717 | 1718 | | ►►

1714. aasta (MDCCXIV) oli 18. sajandi 14. aasta.

Sündmused maailmas

  • ...

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 94
11. september

11. september on Gregoriuse kalendri 254. (liigaastal 255.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. august (1901–2099).

1712

1712. aasta (MDCCXII) oli 18. sajandi 12. aasta.

1713

1713. aasta (MDCCXIII) oli 18. sajandi 13. aasta.

1715

1715. aasta (MDCCXV) oli 18. sajandi 15. aasta.

1716

1716. aasta (MDCCXVI) oli 18. sajandi 16. aasta.

1718

1718. aasta (MDCCXVIII) oli 18. sajandi 18. aasta.

Anne (Suurbritannia)

Anne (6. veebruar 1665 – 1. august 1714) oli Inglismaa ja Šotimaa kuninganna 1702–1707, Iirimaa kuninganna 1702–1714 ja Suurbritannia kuninganna 1707–1714. Ta oli viimane Stuartite dünastiast valitseja.

Anne oli Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1685–1688/1689) James II tütar. James valitses pärast oma venna Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kuninga (1660 (1649)–1685) Charles II surma 1685–1688, kuid kukutati Kuulsa revolutsiooniga, sest oli katoliiklane. Tema kukutamise järel said troonile Anne'i õde Mary II ja tema abikaasa William III (endine Hollandi provintside haldur), kes valitsesid riiki ühiselt ja olid teineteise pärijateks. Mary suri 1694 ja William jäi üksi valitsema. Sellest abielust ei sündinud lapsi ja Anne sai troonipärijaks. Ta sai võimule 1702. aastal, kui William III suri.

28. juulil 1683 abiellus Anne Taani kuninga Christian V venna Jørgeniga, keda Inglismaal hakati nimetama George'iks. Anne rasestus 18 korda, neist 4 lõppes nurisünnitusega ja 8 rasedust surnud lapse sünniga. 3 last surid oma sündimise päeval ja 2 enne 2-aastaseks saamist. Ainult poeg William, Gloucesteri hertsog, elas 11-aastaseks, kuid suri samuti enne oma vanemaid.

Kuninganna Anne valitsemisajal algas Euroopas Hispaania pärilussõda (1701–1714), milles Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa riigid: Suurbritannia kuningriik, Hollandi vabariik, Portugali kuningriik, Preisi kuningriik ja Savoia hertsogkond toetasid Saksa-Rooma keiser Leopold I-e püüdlusi näha Hispaania troonil endiselt Habsburgide soost kuningat.

1707. aastal võeti Suurbritannias vastu Uniooniakt, millega Inglismaa ja Šotimaa liideti Suurbritannia kuningriigiks. Seega sai Anne'ist esimene selle, Suurbritannia saart ühendava riigi valitseja.

Anne'i abikaasa George suri 28. oktoobril 1708. Anne ise suri 1. augustil 1714 49-aastaselt podagrasse ja roosi. Ta oli enne surma nii paksuks läinud, et tema kirst pidi olema peaaegu ruudukujuline.

Anne'i lähim sugulane oli tema poolvend James Francis Edward Stuart, kes oli katoliiklane – just sel põhjusel oli tema isa kukutatud. Tarvis oli ettekäänet, mis takistaks Jamesil troonile tõusmast. Selleks võeti 1701 vastu seadus, millega kõik katoliiklased jäeti troonipärimise õigusest ilma: troonile võis saada üksnes protestant. Tosinad genealoogiliselt olulisemad troonipretendendid jäeti sellega kõrvale ja troonipärijaks sai Hannoveri kuurvürstinna Sophia.

Sophia suri paar kuud enne Anne'i. Anne'ile järgnes troonil Sophia vanim poeg, James I tütretütrepoeg George I, kellega algas Hannoveri dünastia Suurbritannias.

Carl Philipp Emanuel Bach

Carl Philipp Emanuel Bach (8. märts 1714 Weimar – 14. detsember 1788 Hamburg) oli Saksamaa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi kuulsaim poeg.

Christoph Willibald Gluck

Christoph Willibald von Gluck (2. juuli 1714 – 15. november 1787) oli saksa helilooja.

George I

George I (sünninimi: Georg Ludwig; 7. juuni (28. mai) 1660 – 22. juuni (11. juuni) 1727) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg I).

George I sai Suurbritannia troonile pärast Stuartite dünastia protestantliku haru väljasuremist 1714. aastal. Tema trooniletõusuga loodi Hannoveri ja Suurbritannia personaalunioon, mis kestis 1837. aastani.

George I oli sakslane ega osanud inglise keelt.

Hannoveri dünastia

Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.

Praegune perekonnapea on Monaco printsessi Caroline'i abikaasa Ernst August (sündinud 1954).

Hispaania pärilussõda

Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid.

Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga järglasteta Carlos II surma.

Hispaania kuningas Carlos II oli pärandanud oma valdused Bourbonide dünastia Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana võttis hispaaniapärase nimekuju Felipe V.

Saksa-Rooma keiser Leopold I aga soovis Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV Prantsusmaa vastu. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia kuningriik, Hollandi vabariik, Portugali kuningriik, Preisi kuningriik ja Savoia hertsogkond.

Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku Baieri hertsogkonna väed.

Vaenutsevad pooled, nii Prantsusmaa kui ka temavastased mereriigid Inglismaa (hiljem Suurbritannia), Holland ja Austria püüdsid enda poole võita ka võimsa sõjalise jõuga Rootsit, kes oli aga kistud Taani, Saksimaa ja Venemaa sõlmitud Põhjaliidu poolt 1700. aastal Riia piiramisega alanud Põhjasõtta.

Lahingud toimusid mitmel pool Euroopas, peamiselt Madalmaades, Itaalias ja Hispaanias.

Sõja tulemusena jäi Hispaania troon küll Bourbonide soost Felipe V-le, keda toetas Louis XIV, kuid Prantsusmaa hegemooniale Euroopas oli pandud selgelt piir. Gibraltar läks Suurbritanniale, Lombardia (kaasa arvatud Milano) ning Hispaania Madalmaad (Belgia) Püha Rooma riigi koosseisu (Austria keisri võimu alla).

Raua tänav (Viljandi)

Raua tänav on tänav Viljandi linnas.

Tänava pikkus on 1714 m.

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Suurbritannia kuningriik loodi 1707. aasta Act of Unioniga, mis liitis kokku Inglismaa ja Šotimaa kuningriigi. Alates 1603. aastast olid Inglismaa ja Šotimaa olnud personaalunioonis.

Kuni 1714. aastani valitses riiki viimane Stuartite dünastiast valitseja Anne. 1714. aastal tuli võimule Hannoveri dünastia.

Suurbritannia kuningriigile järgnes 1801. aastal Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, mis loodi 1800. aasta Act of Unioniga. See otsus liitis omavahel Suurbritannia ja Iirimaa kuningriigi.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.