1697

Sündinud 1697 • Surnud 1697 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 16. sajand | 17. sajand | 18. sajand |
| 1660. aastad | 1670. aastad | 1680. aastad | 1690. aastad | 1700. aastad | 1710. aastad | 1720. aastad |
◄◄ | | 1693 | 1694 | 1695 | 1696 | 1697 | 1698 | 1699 | 1700 | 1701 | | ►►

1697. aasta (MDCXCVII) oli 17. sajandi 97. aasta.

Sündmused maailmas

  • Hispaanlased vallutasid viimase iseseisva maia linnriigi, Petén Itzá järve ääres asuva itsa riigi pealinna Tayasali.

Sündmused Eestis

Sündinud

  • ...

Surnud

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 88
1694

1694. aasta (MDCXCIV) oli 17. sajandi 94. aasta.

1699

1699. aasta (MDCXCIX) oli 17. sajandi 99. aasta.

1701

1701. aasta (MDCCI) oli 18. sajandi 1. aasta.

August II

August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733) .

Friedrich August oli Wettinite dünastia 1485 kaheks haruks jagunenud, noorema Albrechti, Albertiinide dünastiaharust. Vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli reformatsiooni alustamisel. Nende ülemvõim lõppes Schmalkaldeni sõjaga, kus protestantlik Schmalkaldeni Liit astus keiser Karl V vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikkusest, säilitades seda märkimisväärse võimuna piirkonnas. Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806).

Nii Saksi kui Poola-Leedu troonil järgnes talle poeg August III, kuigi Poola-Leedu troonil oli nende kahe vahel veel Stanisław Leszczyński.

Haava (Võru)

Haava on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Aastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Sõmerpalu vallas.

Innocentius XII

Innocentius XII (Antonio Pignatelli või Antonio Pignatelli del Rastrello; 13. märts 1615 – 27. september 1700) oli paavst 1691–1700. Ta oli 242. paavst.

Antonio Pignatelli sündis Spinazzola markii Francesco Pignatelli ja Andria hertsogi tütre Porzia Carafa 5-lapselises peres 4. lapsena. Tema isa suguvõsast pärines paavst Eugenius III, tema ema suguvõsast Paulus IV. Innocentius XII jäi üheks viimaseks paavstiks, kes pärines Lõuna-Itaaliast. Pärast teda on Lõuna-Itaaliast pärinenud ainult Benedictus XIII.

Pignatelli õppis Roomas jesuiitide kolleegiumis õigusteadust ja omandas doktorikraadi. Ta toetas Poolas tegutsedes armeenia kiriku ühinemist katoliku kirikuga ja rajas vaimulikele Lecces seminari. 28. aprillil 1687 sai Pignatelli palliumi. Kardinal Pignatelli osales 2 konklaavil 1689 ja 1691. Ta jäi viimaseks paavstiks, kes kandis habet.

Karl XI

Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Karl XII

Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Lielupe jõgi

Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.

Jõgi saab alguse Mēmele ja Mūsa ühinemisel Bauskas. Voolab põhja läbi Zemgale tasandiku, seejuures läbib Jelgava linna. Liivi lahe lõunaranniku luideteni jõudes pöördub itta ja voolab rannikuga paralleelselt, jõe ja mere vahele jääb Jūrmala linn.

Ülemjooksul voolab sügavas orus, kus jõe kallastel paljandub kohati Devoni dolomiiti. Alamjooksul on vool rahulik.

Aastani 1697 suubus Lielupe Daugavasse, kuid nimetatud aastal murdis ta läbi luidete Bolderāja juures mereni läbi. Tänane jõesuue moodustus 1755. aastal, kuid Lielupe ja Daugava on ka praegu omavahel ühendatud Lielupe vana suudmeosaga, mis kannab nime Buļļupe.

Pikkus 119 km, koos Mēmelega 310 km. Jõgikonna valgla 17 600 km². Vooluhulk suudmes 63 m³/s. Alamjooksul 100 km pikkuselt laevatatav. Langus 10,8 m, keskmine lang 0,1 m/km.

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Praegune Rootsi kuningas (alates 15. septembrist 1973) on Carl XVI Gustaf.

Alates 1818. aastast on kõik Rootsi kuningad kuulunud Bernadotte'i dünastiasse.

Suur nälg

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu.

Uniküla mõis

Uniküla mõis (saksa keeles Unniküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.Mõis rajati 1697 Äntu mõisast eraldatud alast.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.