16. november

16. november on Gregoriuse kalendri 320. (liigaastal 321. päev). Juliuse kalendri järgi 3. november (19012099).

<< November >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 16. novembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 16. novembril

Pühad

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +9,4 °C (2013)
  • Tallinna miinimumtemperatuur –18,8 °C (1852)
  • Tartu maksimumtemperatuur +9,6 °C (1920)
  • Tartu miinimumtemperatuur –16,6 °C (1965)

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
  2. Mati Õun. Vesilennukite lapsepõli, noorus ja meheiga. Grenader, 2013, lk. 44.
  3. https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/88.html
  4. http://www.historylearningsite.co.uk/world-war-two/holocaust-index/the-warsaw-ghetto/
  5. В Йыхви зафиксирован температурный рекорд этой зимы -25,9 градуса, Dzd.ee, 29.11.2010
1272

1272. aasta

Sajandid: 12. sajand - 13. sajand - 14. sajand

Aastakümned: 1220. aastad 1230. aastad 1240. aastad 1250. aastad 1260. aastad - 1270. aastad - 1280. aastad 1290. aastad 1300. aastad 1310. aastad 1320. aastad

Aastad: 1267 1268 1269 1270 1271 - 1272 - 1273 1274 1275 1276 1277

1876

1876. aasta (MDCCCLXXVI) oli 19. sajandi 76. aasta.

1886

1886. aasta (MDCCCLXXXVI) oli 19. sajandi 86. aasta.

1967

1967. aasta (MCMLXVII) oli 20. sajandi 67. aasta.

1983

1983. aasta (MCMLXXXIII) oli 20. sajandi 83. aasta.

2006

2006. aasta (MMVI) oli 21. sajandi 6. aasta.

29. november

29. november on Gregoriuse kalendri 333. päev (liigaastal 334. päev). Juliuse kalendri järgi 16. november (1901–2099).

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes.Samal päeval võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu ka Resolutsiooni liidulepingust.

Deklaratsiooni kohaselt kuulub Eesti NSV-le tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil, Eesti NSV suveräänsus on terviklik ja jagamatu ning Eesti NSV edasine staatus NSV Liidus peab olema määratud liidulepinguga.

Deklaratsioon avaldati 18. novembri õhtul 1988 nii eesti kui ka vene keeles Rahva Hääle / Sovetskaja Estonija erinumbris. Selle küljendus oli erakordne – sama lehe esiküljel eesti-, pöördel venekeelne tekst. Deklaratsioon pidi jõustuma toonaste seaduste kohaselt kümme päeva peale avaldamist.

Enn Sarve hinnangul tähistas Eesti NSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioon 16. novembrist 1988 koos seda rakendava seadusega "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" eesti rahva vabanemisprotsessi juriidilist algust. 16. novembri kolmas dokument, ettepanek NSV Liiduga liidulepingu sõlmimiseks, taandas toimunu aga NSV Liidu siseriikliku seadusloome ürituseks, tegelikult nurjunud katseks seadustada Eesti NSV nimelise haldusüksuse kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu ja saavutada sellele territoriaalautonoomia.26. novembril võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seadluse "16. novembril 1988 vastu võetud Eesti NSV seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni "Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega".

16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud taassünnipäevaks.

Enno Penno

Enno Penno (22. aprill 1930 Tallinn – 16. november 2016 Stockholm) oli Eesti poliitik, Vabariigi Valitsuse eksiilis liige.

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Ta sai troonile isa surma järel 1611. aastal, olles ise 16-aastane.

Gustav II ­Adolf hakkas 1629. aastal valmistama ette kaubavahetust Rootsi ja Ameerika vahel.Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, kus ta juhtis protestantlike riikide võitlust Püha Rooma riigi vastu. Kuningas ise langes 1632. aastal samas sõjas Lützeni lahingus, mille protestandid siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisürikule. Kuningas maeti 1634. aastal Riddarholmeni kirikusse Stockholmis.

Gustav II Adolf on läinud ajalukku ennekõike Rootsi suurriigi loojana. Tema valitsemisaega jäi mitme käimasoleva sõja lõpetamine (sh. Liivi sõda Eesti aladel), riigi territooriumi laiendamine ja halduslikud ümberkorraldused.

José Saramago

José de Sousa Saramago (16. november 1922 – 18. juuni 2010) oli portugali kirjanik ja ajakirjanik. 1998. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

José Saramago kirjutas nii romaane kui ka näidendeid ja luulet. Tema kirjanduslikuks läbimurdeteoseks peetakse 1982. aastal ilmunud romaani "Baltasar ja Blimunda" ("Memorial do Convento"). Kriitikud peavad parimaks teoseks 1984. aastal ilmunud romaani "Aasta, mil suri Ricardo Reis" ("O Ano da Morte de Ricardo Reis").

Linux

Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni.

Linux on UNIXi-laadne ja suuremas osas POSIX-i nõuetele vastav operatsioonisüsteem, mis ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Selle tõttu väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune – ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt, kuna on olemas ka Linuxi tuuma kasutavaid operatsioonisüsteeme, mis ei sisalda GNU komponente.

Linux arendati algselt vaba operatsioonisüsteemina Intel x86 arhitektuuriga personaalarvutitele, kuid aja jooksul on seda kohandatud ja arendatud rohkematele riistvaraplatvormidele kui ükski teine operatsioonisüsteem. Kuna Linuxil põhinev Android on nutitelefonides võrreldes teiste mobiilsete operatsioonisüsteemidega suures ülekaalus, on Linuxi paigaldatud kõige suuremale hulgale tavakasutaja seadmetele maailmas. Lisaks sellele on Linux oma tavavormis juhtiv operatsioonisüsteem superarvutitel ning infrastruktuuri- ja tavaserveritel. Personaalarvutites kasutab Linuxit aga ligikaudu 1,5% kõigist arvutikasutajatest.Linux jookseb ja on väga populaarne ka manussüsteemidel – seadmetel, mida luuakse vastavalt vajadusele. Nendel seadmetel on tihti operatsioonisüsteem juba püsivaraga kaasas, nagu näiteks ruuterid, televiisorid, tahvelarvutid ja mobiiltelefonid.

Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast – erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada GNU Avaliku Litsentsi määratud tingimustel.Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Red Hat (Fedora, Centos, Scientific Linux), openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, Arch Linux ja Slackware.

Personaalarvutitele pühendatud distributsioonidega tuleb enamasti kaasa Linuxi tuum, X11 graafiline kasutajaliides ja mitmed distributsioonist olenevad tööriistad, samas kui serveritele või isegi manussüsteemidele mõeldud Linuxi distributsioonid võivad lihtsuse, töökindluse ja kiiruse nimel välja jätta suure osa oma tööriistadest, graafilistest liidestest või isegi tuumast.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.