1565

Sündinud 1565 • Surnud 1565 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 15. sajand | 16. sajand | 17. sajand |
| 1530. aastad | 1540. aastad | 1550. aastad | 1560. aastad | 1570. aastad | 1580. aastad | 1590. aastad |
◄◄ | | 1561 | 1562 | 1563 | 1564 | 1565 | 1566 | 1567 | 1568 | 1569 | | ►►

1565. aasta (MDLXV) oli 16. sajandi 65. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

  • ...

Sündinud

  • ...

Surnud

1563

1563. aasta (MDLXIII) oli 16. sajandi 63. aasta.

1569

1569. aasta (MDLXIX) oli 16. sajandi 69. aasta.

Alliklepa

Alliklepa (Allikleppa) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Küla on mainitud 1402. aastal (Allikenleppe), 1565 (Alcklep) Vihterpalu vakuses. Oli osaliselt asustatud rootsi talupoegadega. Küla kuulus Vihterpalu mõisale. Teised nimekujud: Auckläpp, Aplukbî.

Aastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.

Antwerpen

Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn. Asub Schelde jõe ääres.

Antwerpen on üks maailma tähtsamaid sadamalinnu ja teemandikaubanduse keskus.

Antwerpen on linn aastast 1291.

Peamised vaatamisväärsused on Euroopas ainulaadne 7-löövine katedraal, mis oma 123 meetri kõrguse torniga on Belgia suurim gooti stiilis ehitis; renessanss-stiilis raekoda (1565, C. Floris), kuningaloss (1755), Rubensi maja (1611) ja Antwerpeni Kuninglik Kaunite Kunstide Muuseum.

Linnas toimusid 1920. aasta suveolümpiamängud.

2011. aastal avati Antwerpenis linna ajaloost kõnelev muuseum, mis loodi meremuuseumi, etnograafiamuuseumi ja folkloorimuuseumi ühendamisel. Muuseumihoone ise on 60 meetrit kõrge ning ehitatud lainetavast klaasist ja punastest kiviblokkidest.

Kaleste

Kaleste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda.

Küla nimi tuleneb tõenäoliselt sõnast ´kallas, kalda´, nimekirjutused varieeruvad aga suuresti: 1565 Pet(t)er Kalystha, 1576 Gollist Petter, Kollaste Jürgen, Kallaste Jake, 1583 Kalleste Jürgen, 1559 Kolista Lylle, 1606 Kallista Kotkas. Kaleste küla piiridesse Ristna teest lõuna poole jäävad Korbi mäed, loode-kagusuunalised luited, mille suurim kõrgus on 44,7 meetrit. ´Korp´on hiiumurdeline ronga nimetus, mis tuleneb otseselt rootsi keelest.

Botaanilistest objektidest tasub Kalestes tähelepanu pöörata pöökpuudele.

Kiduspe

Kiduspe on Hiiumaal Hiiumaa vallas asuv küla.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda.

Kidusped esmamainiti 1565, kui nimetati küla Kyttwspä by, kus elas Kyttus Gregis. Küla nimetati 1620 kujul Kitaspä ja 1798 kujul Kidduspä.Kiduspe idaosa tuntakse Saralde nimega. See nimi pärineb küla- või talunimest, sest seda esmamainiti 1655, kui nimetati isikut Sare Pöldo Jürri.

Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.

Minevikus on külanime kirjutatud kujul Kiduspäe. Seda nimekuju soovitakse taastada.

Kukka

Kukka on Hiiumaa vallas asuv küla. Külas asuvad Kukka tuulik, Hiiumaa suurim rändrahn Kukka kivi ning Kukka põllukivi.

Küla esmamainiti 1565 kujul Kucku. 1609 mainiti Kucku Wackan ka Kucku Peter, 1688 Kuckaby ja Kukkuby, 1782 Kuckas ja 1798 Kukka. Küla kuulus Suuremõisa mõisale.Külanime päritolu pole teada. Paul Ariste toob võrdluseks soome sõnad kukku : kukun 'kerajas tipp' ja kukkula 'tipp, latv, klint, mägi, kõrgendik, küngas' ning eesti sõna "kukal". Külas suuri kõrgendikke ei ole.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 11 inimest. Kõik olid eestlased.Samas asub Kukka maastikukaitseala.

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Paluküla (Hiiumaa)

Paluküla on Hiiumaa vallas asuv küla.

Küla asub 4–5 km Kärdlast kagus Heltermaa–Kärdla maantee äärea. Lähimad külad on kagus Palade ja põhjas Hausma. Põhja jääb Kärdla lennujaam.Küla kõige kõrgemal kohal asub Paluküla kirik, mille torn on meremärk.

Külas asuvad Paluküla rändrahn ja Paluküla kolm rahnu.

Küla esmamainiti 1564 kujul Palo. Küla nimetati 1565 Paloby, 1798 Pallo ja 1886 Palloküla. 1609 mainiti isikut Palokyll Hanß. Küla asus Pühalepa kihelkonnas ja kuulus Suuremõisa mõisale.Külanimi pärineb sõnast "palu", mis tähendab nõmme, liivast männimetsa või kuiva põõsastega kaetud maad. Küla asub Paluküla kerkel ja valdav metsatüüp sealkandis on kuiv kuusik.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 78 inimest. Kõik olid eestlased.Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Pius IV

Pius IV (Giovanni Angelo de' Medici, 31. märts 1499 – 9. detsember 1565) oli paavst 1559–1565. Ta oli 224. paavst.

Giovanni Angelo de' Medici sündis Milanos Bernardino de' Medici ja Clelia Serbelloni 11-lapselise pere 2. lapsena. Nime sarnasusele vaatamata pole ta suguluses Firenze Medicitega, kust pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja hiljem Leo XI, kuid ta kasutas Medici suguvõsa atribuutikat.

Medici õppis Pavia ülikoolis filosoofiat, seejärel Bologna ülikoolis arstiteadust ja õigusteadust ning omandas 11. mail 1525 doktorikraadi tsiviil- ja kanoonilise õiguse alal. Ta oli 3 lapse isa.

Medici asus 26. detsembril 1526 Rooma, kus oli algul Clemens VII, seejärel Paulus III teenistuses. Giovanni de' Medici pääses mõjukatele ametikohtadele pärast seda, kui tema vanem vend abiellus paavsti sugulasega. Paulus III volitas teda Bussetos lahendama Ferrara hertsogiga tekkinud piiritüli. Tema võimeid hindas ka Julius III, kuid ta sattus Paulus IV silmis ebasoosingusse ja lahkus 1558 Roomast, viibides Lombardias ja Toscanas. Kardinal Medici osales ajavahemikul 1549–1559 toimunud 4 konklaavil.

Pius V

Pius V (Antonio Ghislieri, mungana Michele Ghislieri; 17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572. Ta oli 225. paavst.

Antonio Ghislieri sündis Paolo Ghislieri ja Domenica Augeria ainsa pojana Boscos. Ta oli lambakarjus, kuid liitus 1518 dominiiklastega, võttes endale munganimeks Michele. Pärast õpingute lõpetamist Bologna ülikoolis 1528 ordineeriti ta preestriks. 1528–1544 õpetas ta Pavia ülikoolis filosoofiat ja oli lühikest aega Bologna ülikoolis teoloogia lektor. Mungana vastutas ta noviitside kasvatamise eest, kuid määrati peagi oma mitmekülgsete võimete tõttu mitme kloostri prioriks. Ta järgis nii munga, kardinali kui paavstina askeetlikke eluviise, rõhutas pidevalt evangeelseid väärtusi ja pooldas tsölibaati. Ta külastas sageli vaestemaju ja leprosooriume, mille juures mõjus teistele vaimulikele tavatuna, kui ta embas pidalitõbiseid. Mungana taunis noor Ghislieri katoliku kiriku üldpõhimõtteid eiravaid vaateid, mille tõttu määrati ta peagi inkvisiitoriks, kus tema agar tegevus kiriku põhimõtete kaitsmisel jättis sügava mulje kardinal Gian Pietro Carafale, kelle soovitusel määras paavst Julius III ta Rooma inkvisitsiooni komissariks. Kardinal Ghislieri taunis vaimulike väärituid eluviise ja kritiseeris ägedalt Pius IV-t, kui too soovis nimetada kardinaliks veel alaealise Fernando de' Medici. Dominiiklasena eelistas ta paavstiks saades kanda endiselt valget ordurõivastust ja paljud hilisemad paavstid on eelistanud rõivastuda samuti valgesse. Kardinal Ghislieri osales kahel konklaavil: 1559 ja 1565–1566.

Sääsküla (Järva)

Sääsküla on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ambla valda.

Küla asub Albu ja Aravete vahelise tee ääres.

Sääskülas on peoplats koos välilavaga, laste mänguväljak, kunstikuur; küla keskel on puitskulptuur "Perepuu".

Küla veerel voolab Sääsküla oja, mis on nõukogude ajal paisutatud ja moodustab Preediku järve.

Küla esmamainiti 1565. aastal. Külas asus külakool, kus oma esimesed koolitarkused sai kirjanik A. H. Tammsaare. Osaliselt on veel säilinud ajalooline orjakraav, mis omal ajal kaevati Albu mõisniku põldude niisutamiseks.

1977. aastal liideti Sääskülaga Aniste.1. jaanuaril 2006 elas külas 73 inimest; 1. jaanuaril 2011 elas külas 77 inimest.

Tammela

Tammela on küla Hiiumaa vallas.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 7 inimest. Kõik olid eestlased.esmamainimine:

1564 Petter Hanttheson'i popsikoht;

1565 - Tamesäll by;

1858 - TammeseljaKuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.