15. veebruar

15. veebruar on Gregoriuse kalendri 46. päev. Juliuse kalendri järgi 2. veebruar (1901–2100).

<< Veebruar >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 15. veebruaril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 15. veebruaril

Pühad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 112
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  3. Päring andmebaasist kalmistud.ee
  4. http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=15.2.1945
  5. http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/
1710

1710. aasta (MDCCX) oli 18. sajandi 10. aasta.

1938

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

28. veebruar

28. veebruar on Gregoriuse kalendri 59. päev. Juliuse kalendri järgi 15. veebruar (1901–2099).

Anneli Saaristo

Terttu Anneli Orvokki Saaristo (sündinud 15. veebruar 1949 Joikionineni vallas) on soome laulja ja näitleja.

Ta esindas lauluga "La dolce vita" Soomet 1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Šveitsis, kus saavutas 76 punktiga 7. koha.

Charles Édouard Guillaume

Charles Édouard Guillaume (15. veebruar 1861 Fleurier – 13. mai 1938 Sèvres) oli Šveitsi füüsik.

Ta sai doktorikraadi Zürichi polütehnikumist ning teenis seejärel lühikest aega armees ohvitserina. Aastal 1883 asus ta tööle Rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos. Aastatel 1915–1936 oli ta büroo direktor ning seejärel kuni surmani audirektor.

Charles Édouard Guillaume uuris raua ja nikli sulameid ning avastas anomaalseid omadusi, mis olid kasulikud eelkõige mõõteriistade materjalide puhul. Ta leiutas täpsete mõõteriistade valmistamiseks kasutatava üliväikese joonpaisumisteguriga invari ja temperatuurist peaaegu sõltumatu elastsusmooduliga elinvari.

Aastal 1920 sai ta oma töö eest Nobeli füüsikaauhinna.

Eno Raud

Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu – 9. juuli 1996 Haapsalu) oli eesti kirjanik.

Henry Way Kendall

Henry Way Kendall (9. detsember 1926 Boston – 15. veebruar 1999 Wakulla maakond, Florida) oli Ameerika Ühendriikide osakestefüüsik.

1990. aastal anti talle, Jerome Isaac Friedmanile ja Richard E. Taylorile Nobeli füüsikaauhind.

Louis XV

Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja [[Navarra] kuningas 1715. aastast kuni surmani.

Louis XV sai kuningaks 5-aastasena ja tema täisealiseks saamiseni (1723. aastal) valitses regendina Louis XIV vennapoeg Orléans'i hertsog Philippe II.

Riigivalitsemisest Louis XV järgnevalt eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed (markiis de Pompadour). On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse.

Owen Richardson

Owen Willans Richardson (26. aprill 1879 Dewsbury, Yorkshire – 15. veebruar 1959 Alton, Hampshire) oli inglise füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

1928. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind töö eest termoemissiooni alal.

Richard Feynman

Richard Phillips Feynman ([f'ainmän], 11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.

Feynman pani aluse kvantelektrodünaamikale, uuris ülikülma vedela heeliumi ülivoolavust ja esitas osakestefüüsikas partonite mudeli.

1965. aastal pälvis Feynman koos Julian Schwingeri ja Shin'ichirō Tomonagaga Nobeli füüsikaauhinna oma uurimuste eest kvantelektrodünaamika alal.

Richard Feynman leiutas ka elementaarosakeste käitumise piltliku kujutamise meetodi, mida tuntakse Feynmani diagrammidena, mis on füüsikateoreetikute seas tänapäevani laialdaselt kasutusel.

Oma eluajal sai Feynmanist üks maailma tuntumaid teadlasi. 1999. aastal nimetas Briti ajakiri Physics World Feynmani üheks kümnest kõigi aegade tähtsaimast füüsikust.

Feynman aitas teise maailmasõja ajal kaasa tuumapommi väljatöötamisele. Laiemale avalikkusele sai Feynman tuntuks 1980. aastatel, kui ta oli Rogers Commissioni liige ja uuris kosmosesüstiku Challenger katastroofi. Lisaks tööle teoreetilises füüsikas peetakse Feynmani pioneeriks kvantarvuti väljatöötamise alal ning teda tunnustatakse nanotehnoloogia kontseptsiooni väljamõtlemise eest.

Feynman oli innukas füüsika populariseerija, kes on avaldanud mitmeid raamatuid ja loenguid. Üks neist on 1959. aastal avaldatud loeng nanotehnoloogiast, mille nimi on "There's Plenty of Room at the Bottom". Feynman on ka avaldanud kolmeköitelise teose oma bakalaureusekraadi loengutest, mille pealkiri on "Feynman Lectures on Physics". Tuntud on ka tema poolautobiograafilised raamatud "Surely You're Joking, Mr. Feynman!" ja "What Do You Care What Other People Think?".

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.