14. juuni

14. juuni on Gregoriuse kalendri 165. (liigaastal 166.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuni (19012099).

<< Juuni >>
E T K N R L P
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 14. juunil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 14. juunil

Pühad

  • leinapäev (1941)

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +30,7 °C (1999)
  • Tallinna miinimumtemperatuur −0,2 °C (1980)
  • Tartu maksimumtemperatuur +32,5 °C (1876)
  • Tartu miinimumtemperatuur +1,3 °C (1958)

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
  2. 2,0 2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
  4. http://www.lituanus.org/1975/75_4_02.htm
  5. The significance of 14 June 1941 vilnews.com
  6. Was war am 14. Juni 1945 chroniknet.de
  7. Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 282
1660

1660. aasta (MDCLX) oli 17. sajandi 60. aasta.

1858

1858. aasta (MDCCCLVIII) oli 19. sajandi 58. aasta.

1883

1883. aasta (MDCCCLXXXIII) oli 19. sajandi 83. aasta.

1910

1910. aasta (MCMX) oli 20. sajandi 10. aasta.

27. juuni

27. juuni on Gregoriuse kalendri 178. (liigaastal 179.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. juuni (1901–2099).

Juuni 2003

Juuni 2003, kroonika

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese.

Juuniküüditamine hõlmas Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, ja Moldaavia NSV alasid.

Karl Landsteiner

Karl Landsteiner (14. juuni 1868 Viin – 26. juuni 1943) oli Austria biokeemik ja arstiteadlane, Nobeli auhinna laureaat.

Aastal 1930 pälvis ta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Karl Landsteiner alustas biokeemiaalaste uuringutega juba Viini Ülikoolis arstiteadust õppides. Ta lõpetas ülikooli 1891. aastal ning töötas ja täiendas end järgmised viis aastat laborites Arthur Rudolf Hantzschi juures Zürichis, Hermann Emil Fischeri juures Würzburgis ja Eugen Bambergeri juures Münchenis. Seejärel pöördus ta tagasi Viini ja asus 1896. aastal tööle assistendina Viini hügieeniinstituudis Max von Gruberi käe all.Landsteineri avastused panid aluse turvalisele vereülekandele. Aastal 1900 avastas ta kolm veregruppi ja nimetas need A, B ja 0. Koos Alexander Wieneriga avastas ta 1937. aastal reesusfaktori.

Koos Erwin Popperiga avastas ta 1909. aastal polioviiruse.

Aastal 1922 asus Landsteiner tööle New Yorgis Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis ja elas kogu ülejäänud elu Ameerika Ühendriikides.

Landsteineri sünniaastapäeval, 14. juunil tähistatakse maailma veredoonorluse päeva.

Kautla lahing

Kautla lahing on Erna luuregrupi, eesti metsavendade ning NKVD üksuste (sealhulgas hävituspataljonide) vahel Kautlas toimunud lahing 1941. aasta Suvesõjas.

Alates 10. juulist 1941 saadeti Soomest mitmes jaos Eestisse Erna luurediversiooniüksus (osa meredessandiga, osa heideti langevarjudega lennukitelt). Erna baaslaager rajati Kautlasse. Soomest saabunud Erna grupi liikmetega liitusid kohalikud metsavennad, kellest enamik oli metsa põgenenud pärast 14. juuni küüditamist ning kes otsisid pärast Nõukogude-Saksa sõja algust võimalusi aktiivselt võidelda. Kautla piirkonna metsades end varjanud meeste-naiste arvuks on nimetatud ligi 2000. Erna luuregrupi ülesandeks oli luure Punaarmee tagalas. Näiteks jälgiti väeosade liikumist ja üritati avastada staapide asukohti, millest teavitati raadiojaama teel Soomes asuvat keskust.

Punaarmee tagalajulgestuse eest vastutav NKVD oli Erna ja metsavendade tegevusest teadlik. Samaaegselt panid hävituspataljonid piirkonnas toime mitmeid sõjakuritegusid. Näiteks 24. juulil 1941 mõrvasid hävituspataljonlased A. H. Tammsaare romaanis «Tõde ja õigus» Hundipalu Tiidu kodukohana tuntud Simisalu talu peremehe Gustav Viljamaa ja perenaise Rosaline Viljamaa, talu ise süüdati.Pärast seda, kui hävituspataljonlased olid maha põletanud Simisalu ja Sae talu ning tapnud selle elanikud, ründasid metsavennad 26. juulil koos Erna luuregrupiga kättemaksuks hävituspataljonlaste baasiks olnud Albu vallamaja ning sealset õhuvaatlusposti. Rünnak ebaõnnestus puudulike luureandmete tõttu. NKVD alustas seejärel viie hävituspataljoni jõududega operatsiooni Erna luuregrupi ja metsavendade likvideerimiseks.

Territoorium piirati sisse ning 31. juulil toimus suurem lahing. Kautla talu hävitati koos elanikega. Erna rühm aga suutis piiramisrõngast välja murda ja läks ülekaaluka vastasega lahinguid pidades 4. augustil üle rindejoone. Pärast seda põletasid hävituspataljonlased piirkonnas veel kümmekond talu.

Ott Kangilaski

Ott Kangilaski (pseudonüüm King Kong Kongivere 14. juuni 1911 Verilaske, Viljandimaa – 28. aprill 1975 Tallinn) oli eesti graafik, karikaturist ja publitsist.

Salvatore Quasimodo

Salvatore Quasimodo (20. august 1901 – 14. juuni 1968) oli itaalia kirjanik. 1959. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.