13. detsember

13. detsember on Gregoriuse kalendri 347. päev (liigaastal 348. päev). Juliuse kalendri järgi 30. november (19012099).

<< Detsember >>
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 13. detsembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 13. detsembril

Pühad

Ilmarekordid

  • Tallinna soojarekord 8,5 kraadi (1999)
  • Tartu soojarekord 7,5 kraadi (1999)
  • Tallinna külmarekord –19,7 kraadi (1958)
  • Tartu külmarekord –23,8 kraadi (1875)

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
  2. http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/13/newsid_2558000/2558955.stm
1789

1789. aasta (MDCCLXXXIX) oli 18. sajandi 89. aasta.

1816

1816. aasta (MDCCCXVI) oli 19. sajandi 16. aasta.

1871

1871. aasta (MDCCCLXXI) oli 19. sajandi 71. aasta.

1903

1903. aasta (MCMIII) oli 20. sajandi 3. aasta.

1981

1981. aasta (MCMLXXXI) oli 20. sajandi 81. aasta.

26. detsember

26. detsember on Gregoriuse kalendri 360. päev (liigaastal 361. päev). Juliuse kalendri järgi 13. detsember (1901–2099).

Calixtus II

Calixtus II, ka Callistus II (Gui, ka Guy, Guido, prantsuse ajalookirjutuses Gui de Bourgogne; 1050 või 1060 – 13. detsember või 14. detsember 1124) oli paavst 1119–1124. Ta oli 162. paavst.

Gui sündis millalgi ajavahemikul 1050 või 1060 tänapäeval Prantsusmaale kuuluvas Quingeys, ajaloolase Mary Strolli andmetel aga Besançonis. Ta sündis Burgundia krahvi Guillaume I ja tema abikaasa Étiennette (Stephania) 13-lapselises peres 5 lapsena. Strolli järgi oli peres 11 last.

Prantsuse ajaloolase Anselme de Sainte-Marie andmetel oli Gui ema Barcelona krahvi Berenguer Ramón I tütar. Gui vend Raymond abiellus hilisema Kastiilia kuninganna Urraca I-ga, õde Clémence Flandria krahvi Robert II-ga, vend Étienne I Lotringi hertsogi Gerhard I tütre Beatrixiga, õde Gisèle Savoia krahvi Umberto II-ga, nende tütar Adèle abiellus 1115 Prantsusmaa kuninga Louis VI-ga. Õe Berthe abikaasa võis mõnedel andmetel olla Kastiilia kuningas Alfonso VI. Vend Hugues de Bourgogne sai 28. septembril 1085 Besançoni peapiiskopiks.

Gui asus poisina (pueritia) õppima Besançonis ja hakkas teenima kohalikus katedraalis. Ta sai 1088 Vienne peapiiskopiks. Paschalis II määras Gui legaadiks Prantsusmaal. Ta pidas Vienne's septembris 1112 sinodi, kus taunis paavsti, kes oli Ponte Mammolo privileegiga teinud Saksa-Rooma keisrile Heinrich V-le järeleandmisi. Sinodil ekskommunitseeriti keiser ja kuulutati ilmikute investituur ketserluseks, kuid paavst ei tunnustanud sinodi otsuseid.

"Catholic Encyclopedia" järgi määras Paschalis II Gui kardinaliks, kuid kirikuloolased J. N. D. Kelly ega Salvador Miranda ei kinnita seda fakti.

Henri IV

Henri IV [an´rii neljas] (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610. Henri oli esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil.

Ta oli Antoine de Bourboni ja Navarra kuninganna Jeanne III (Jeanne d'Albret) poeg.

Ta oli aastast 1569 hugenottide juht.

Abiellunud 18. augustil 1572 kuningas Charles IX õe Marguerite de Valois'ga, püüdis ta lepitada hugenotte ja katoliiklasi, kuid ajendas tahtmatult Pärtliöö sündmused.

Ta päris 1589 pärast Henri III surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, nimelt Louis IX järeltulija meesliinis. Tegelikult valitsema sai ta hakata alles pärast katoliku usku astumist ja Pariisi asumist (1594).

Henri IV valitses absolutistlikult. Ta lõpetas 1598 Nantes'i ediktiga ususõjad ja alustas 1604 Kanada asumaastamist.

Henri IV korrastas koos rahandusministri Maximillien de Béthune Sullyga Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride asutamist, ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat ning laskis ehitada teid ja kanaleid.

Henri IV tappis, 1610. aastal fanaatiline katoliiklane François Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri alustas sõda katoliikliku Hispaaniaga. Ravaillac pidas seda usutaganemiseks.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.