12. november

12. november on Gregoriuse kalendri 316. (liigaastal 317.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. oktoober (19012099).

<< November >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
2019

Sündmused

Eestis

  • 1918 – Eestis loodi iseseisva Eesti Vabariigi politsei, tähistatakse kui Eesti politseipäeva.
  • 1926Nõmme alev sai linnaõigused.
  • 1930 – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild[1].
  • 1988 – esimese sõjajärgse Miss Estonia tiitli pälvis Heli Mets.

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 12. novembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 12. novembril

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +10,8 °C (1999)
  • Tallinna miinimumtemperatuur –13,3 °C (1921)
  • Tartu maksimumtemperatuur +11,3 °C (1977)
  • Tartu miinimumtemperatuur –14,7 °C (1921)

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  2. http://www.geschichte-oesterreich.com/1918-1938/
  3. http://www.findingdulcinea.com/news/on-this-day/November/Trotsky-is-Expelled-from-Communist-Party.html
  4. http://www.coldwar.org/articles/80s/yuri_andropov.asp
1840

1840. aasta (MDCCCXL) oli 19. sajandi 40. aasta.

1842

1842. aasta (MDCCCXLII) oli 19. sajandi 42. aasta.

1850

1850. aasta (MDCCCL) oli 19. sajandi 50. aasta.

25. november

25. november on Gregoriuse kalendri 329. päev (liigaastal 330. päev). Juliuse kalendri järgi 12. november (1901–2099).

Bonifatius III

Bonifatius III (ka Bonifacius III; surnud 12. novembril 607) oli paavst 607. Ta oli 66. paavst.

Bonifatius sündis Roomas, kuid tema suguvõsa oli kreeka päritolu. Tema isa oli Johannes (Ιωάννης Καταδίωκε).

Bonifatius oli Rooma San Sebastiano kloostri munk, siis Gregorius I ajal diakon (kardinaldiakon) ja primicerius defensorum.

Ta saadeti 603 aastal saadikuks (apocrisiarius) Konstantinoopolisse. Konstantinoopolis saavutas ta Bütsantsi keiser Phokase poolehoiu. Gregorius I palus Bonifatiusel lahendada Kérkyra saare piiskopi Alkisoni juhtumit, kes oli tagandatud Euria piiskopi Johannese poolt, kes oli põgenenud slaavlaste eest Kérkyrale. Phokas tunnustas Johannest, kuid Alkison apelleeris Gregorius I-le.

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.

Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).

Eesti jalgpallikoondis

Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas.

Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa paremust.

Aastail 1940–1991 oli Eesti Teise maailmasõja sündmuste ja Nõukogude Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.

Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (38) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2019. aasta juulist Karel Voolaid.

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka: lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise füüsik.

Ta avastas 1894. aastal koos William Ramsayga argooni, mille eest pälvis 1904 Nobeli füüsikaauhinna (Ramsay sai samal aastal Nobeli keemiaauhinna).

Tema järgi on nimetatud kraatrid Marsil ja Kuul. Lord Rayleigh on tänapäevani akustikute ja akustik inseneride poolt hinnatud õpiku "The Theory of Sound" (1877) autor.

Kohtukoda

Kohtukoda (varasemate nimetustega Ringkonnakohus ja Kohtupalat) oli Eesti apellatsioonikohus asukohaga Tallinnas.

Kohtukoja liikmed olid:

Esimees Jaak Reichmann 13 november 1918 – 20. november 1922, 12. märts 1923 – 13. august 1940

Karl Gyldenstubbe 26. november 1918 – 27. september 1934

Alfons Hinzer 17. oktoober 1919 – 13. august 1940

Victor Karl Maximilian Ditmar 12. oktoober 1920 – 6. veebruar 1922

Erich Eek 21. veebruar 1921 – 23. veebruar 1922

Jaan Ermas 21. veebruar 1921 – 27. september 1934

Hendrik Vahtramäe 23. veebruar 1922 – 20. märts 1923

Rudolf Georg Gabrel 23. veebruar 1922 – 16. oktoober 1923

Ernst Erdmann 24. aprill 1922 – 27. märts 1939

Karl Saarmann 9. aprill 1923 – 19. juuni 1935

Nikolai Ivanov 16. aprill 1923 – 12. september 1934

Hans Siimer 12. november 1923 –

Walter Pezold 12. mai 1924 –

Hugo Kasse 1. juuni 1925 – 24. oktoober 1938

Jaan Moks 1. juuni 1925 – 25. september 1935

Edgar Reisberg 14. juuni 1926 – 24. oktoober 1938

Eugen Fridolin 2. jaanuar 1928 –21. märts 1939

Paul Poom 25. oktoober 1934 – 21. mai 1938

Karl Treikelder 11. oktoober 1934 –

Gustav Kromel 2. veebruar 1935 –

Edgar Schwarz 26. mai 1935 –

Johannes Breyer 26. september 1935 – 20. oktoober 1939

Oskar Ordlik 24. september 1937 –

Hans Tiik 27. juuni 1938 –

Richard Vaska 12. november 1938 –

Friedrich Niggol 12. november 1938 –

Juhan Pirn 26. aprill 1939 –

Ervin Märits 29. aprill 1939 –

Augustin Müristaja 28. november 1939 –

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.