11. juuli

11. juuli on Gregoriuse kalendri 192. (liigaastal 193.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. juuni (19012099).

<< Juuli >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 11. juulil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 11. juulil

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. http://www.thegreenpapers.com/ww/LeagueOfNations.phtml
  2. http://ww2db.com/battle_spec.php?battle_id=55
  3. http://www.dayoftheweek.org/?m=July&d=11&y=1987&go=Go
1859

1859. aasta (MDCCCLIX) oli 19. sajandi 59. aasta.

1924

1924. aasta (MCMXXIV) oli 20. sajandi 24. aasta.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

24. juuli

24. juuli on Gregoriuse kalendri 205. (liigaastal 206.) päev. Juliuse kalendri järgi 11. juuli (1901–2099).

Aleksandr Prohhorov

Aleksandr Mihhailovitš Prohhorov (11. juuli 1916 Atherton, Austraalia – 8. jaanuar 2002 Moskva) oli vene füüsik.

Ta sündis Austraalias vene revolutsionääride perekonnas, kes olid põgenenud tsaarivalitsuse repressioonide eest. 1923. aastal naasid nad Venemaale. Aastatel 1934–1939 õppis Prohhorov Peterburi ülikoolis füüsikat ning pöördus pärast seda tööle Moskvasse Lebedevi Füüsikainstituuti. 1941. aasta juunis liitus ta Punaarmeega ja võitles teises maailmasõjas jalaväe koosseisus, saades kaks korda haavata ning kolm medalit. 1944. aastal lasti ta erru ja ta pöördus tagasi Lebedevi instituuti, kus kaitses 1946. aastal doktoriväitekirja.

1964. aastal jagas ta koos Charles Townesi ja Nikolai Bassoviga Nobeli füüsikaauhinda.

Amanda Jasmiin

Amanda Jasmiin (ka Jasmin, sündinud Schasmin) (30. märts 1902 Tartu – 11. juuli 2006 Stockholm) oli eesti skulptor, moelooja ja kunstiõpetaja.

Eduard Timberman

Eduard Timberman (Timbermann 31. oktoober 1905 Tallinn – 11. juuli 1935 Viljandi) oli eesti maalikunstnik.

Sündis Tallinnas voorimehe perekonnas. Õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1918. aastal siirdus perekond elama Viljandi lähedale Auksi. 1918–1923 õppis Timberman Viljandi maakonna poeglaste reaalgümnaasiumis.

1923. aasta mais oli reaalkoolis Viljandi Koolinoorsoo Liidu kunstiosakonna organiseeritud kursustel osalenute näitus, kus teiste seas oli oma pildid välja pannud ka Eduard Timberman. Samal aastal asus Timberman gümnaasiumi lõpetamata õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Algul oli ta sunnitud õpingute kõrvalt käima tööl Viljandi lauavabrikus, kuid 1925/1926. õppeaastast sai ta andeka õpilasena Kultuurkapitalilt stipendiumi, mis võimaldas muretumalt õpinguid jätkata.

1930. aastal lõpetas Timberman Pallase tolle aasta ainsa lõpetajana ning naasis Viljandisse. 1930. aastate algus oli Viljandi kunstielus väga elav periood. Lisaks Timbermanile elasid ja töötasid siin Gustav Mootse, Peeter Akerberg-Põldmaa, Juhan Kangilaski ja Lydia Nirk-Soosaar. Aeg-ajalt külastasid kodulinna eemalolevad kunstnikud Ants Murakin, Villem Ormisson ja Juhan Muks.

Neil aastail kujunes Timberman viljakaks kaasautoriks kohalikule lehele «Sakala». Enamik tolle perioodi Viljandi kunstinäitusi oli just Timbermani organiseeritud ning neid eksponeeriti sageli Saksa kasiino ruumides Posti tänav 11. Üks Eduard Timbermani lennukamaid ideid oli kunstnikke ühendava moodsa kunsti ateljee ehitamine Viljandisse.

Eduard Timbermani kunstilooming ei ole väga suur. Teda tuntakse eelkõige akvarellistina. Selles tehnikas on ta jäädvustanud Viljandi, Tartu, Kasaritsa, Sinialliku, Karksi, Taagepera, Saadjärve ja Petseri vaateid. Mõningates Timbermani õlimaalides kajastub tolle aja cézanneliku kubismi mõju ja nii on Timberman üks väheseid eesti kunstis, kes jätkas teise varalahkunud, kuid omas laadis väljakujunenud kunstniku Kuno Veeberi loodud traditsiooni.

11. juulil 1935 suri Eduard Timberman Viljandi haiglas tiisikusega kaasneva kopsupõletiku tagajärjel. Kunstnik maeti maakoguduse uuele kalmistule.

Elmar Leppik

Elmar Leppik (11. juuli 1904 Tartu – 20. aprill 1949 Pühajärv) oli eesti maalikunstnik.

Õppis Tartu kaubanduskoolis ja töötas metsanduse alal. Maalimist õppis 1935–1940 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja lõpetas 1943. aastal selleks ajaks juba Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused (Pallase kunstikooli sõjaaegne nimi). Tema juhendajaks oli Aleksander Vardi. Kunstnik uppus 44-aastaselt Pühajärve.

Leppik viljeles peamiselt maastikumaali. Ta maalis hallikates-pruunikates toonides, meelisteemadeks olid Lõuna-Eesti põllud ja metsad.

Geiparaad

Geiparaad ehk pride-paraad on rongkäik, mille eesmärgiks on suurendada lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ja teiste LGBT-kogukonna liikmete nähtavust ühiskonnas ning sallivust LGBT-inimeste suhtes. Samuti kaitsta olenemata inimeste seksuaalsest sättumusest ja sooidentiteedist inimõigusi (näiteks õigust rahumeelselt koguneda, õigust eneseväljendusele) ning võrdseid kodanikuvabadusi. Paraadiga tähistatakse ka LGBT-uhkust ning LGBT-kogukonna mitmekesisust ja ühtsust.Geiparaade on peetud 50 riigis üle kogu maailma. Nende hulgas on ka traditsiooniliselt religioossed ja konservatiivsed riigid nagu Türgi, Hiina, India, Venezuela ja Colombia. Ürituse iseloom sõltub suuresti riigist, kus see toimub. Üldiselt on Lääne-Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas paraadid muutunud suurteks kultuurisündmusteks ja rõõmupidudeks. Paljudes teistes piirkondades, teiste seas ka Ida-Euroopas, on paraadide näol tegemist pigem protestiaktsiooniga. Neis piirkondades nõutakse demonstratsiooniga enamasti LGBT-inimestele võrdväärset kohtlemist. Enamikus riikides on paraad olulisim osa suuremast geiürituste sarjast.Paljud rongkäigud toimuvad juunis, et mälestada 1969. aastal toimunud Stonewalli rahutusi – tänapäevase LGBT-liikumise pöördepunkti.

Kääbusplaneet

Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneetideks ei loeta taevakehade kaaslasi.Rahvusvahelise Astronoomiauniooni 2006. aastal tehtud otsuse järgi on Päikesesüsteemis kaheksa planeeti ja Pluuto arvati esimese taevakehana kääbusplaneediks.

Kääbusplaneedid on:

Pluuto (alates 24. august 2006),

Ceres (13. september 2006),

Eris (13. september 2006),

Makemake (11. juuli 2008),

Haumea (17. september 2008).Seni ebamäärase staatusega taevakehad Sedna ja Quaoar pretendeerivad kääbusplaneedi nimele, kuid nende täpne kuju on selgitamisel.

Märjamaa

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 1950–1962 oli ta Märjamaa rajooni keskus.

1931–1968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.

Märjamaal tegutseb ragbiklubi Märjamaa Vikat.

Pius I

Pius I (ladina keeles 'vaga') oli 10. paavst, kes valitses Hyginuse järel 15 aastat. Tema valitsemisaeg oli umbes aastatel 140–155.

"Liber Pontificalis" annab tema ametiajaks 19 aastat 4 kuud ja 3 päeva, kuid paigutab ta oma järeltulija Anicetuse järele.

Ajalooliselt usaldusväärse faktina külastas piiskop Polykarpos aasta enne oma surma Roomat, mille koguduse eesotsas oli Anicetus, keda nimetati Pius I järglaseks. Pius I ajal oli Roomat külastanud Ireneus. Vienne'i piiskopile Justusele omistatud kirjeldusi paavsti kohta ei pea kirikuloolased autentseteks.

"Liber Pontificalise" järgi pärines Pius I Aquileiast. Tema isa oli Rufinus. Traditsiooni järgi peetakse tema vennaks Hermast, kellele omistatakse vanakatoolset kirjutist "Karjane". Pius võis olla libertiin.

Pius I oli "Liber Pontificalise" järgi sätestanud ülestõusmispühade pidamise esimesel pühapäeval pärast märtsis olnud täiskuud, kuid see vaidlus ülestõusmispühade pidamise aja üle jätkus tema järeltulijate ajal. Pius I valitsemisajal viibisid Roomas Markion ning gnostikud Valentinus ja Cerdo. Pius I pidas juulis 144 sinodi, mille otsusega heideti Markion koguduse osadusest välja. Talle omistatakse "Liber Pontificalise" järgi Santa Pudenziana ja Santa Prassede kirik rajamine Roomas. Pius I sätestas "Liber Pontificalise" järgi reeglid, kuidas võtta kristlaseks saanud juudid kiriku osadusse.

Ta ordineeris 19 presbüterit, 21 diakonit ja 12 piiskoppi.

Pius I maeti Vatikanis Peetruse haua lähistele. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 11. juuli.

Pius I järeltulija oli Anicetus.

Pär Lagerkvist

Pär Fabian Lagerkvist (23. mai 1891 Växjö – 11. juuli 1974 Stockholm) oli rootsi kirjanik. 1951. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Ta valiti 1940. aastal Rootsi Akadeemia liikmeks.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.