11. detsember

11. detsember on Gregoriuse kalendri 345. päev (liigaastal 346. päev). Juliuse kalendri järgi 28. november (19012099).

<< Detsember >>
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 11. detsembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 11. detsembril

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • Tallinna soojarekord 7,2 °C (2000)
  • Tartu soojarekord 6,5 °C (2000)
  • Tallinna külmarekord –20,8 °C (1812)
  • Tartu külmarekord –22,5 °C (1921)

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 97
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159
  3. Mehed sinistes põlledes : vaade vabamüürlusele seestpoolt. Tallinn, 2006, lk. 172
  4. http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/11/newsid_3532000/3532401.stm
1803

1803. aasta (MDCCCIII) oli 19. sajandi 3. aasta.

1843

1843. aasta (MDCCCXLIII) oli 19. sajandi 43. aasta.

1882

1882. aasta (MDCCCLXXXII) oli 19. sajandi 82. aasta.

1894

1894. aasta (MDCCCXCIV) oli 19. sajandi 94. aasta.

1981

1981. aasta (MCMLXXXI) oli 20. sajandi 81. aasta.

24. detsember

24. detsember on Gregoriuse kalendri 358. päev (liigaastal 359. päev). Juliuse kalendri järgi 11. detsember (1901–2099).

Aleksandr Solženitsõn

Aleksandr Issajevitš Solženitsõn (vene keeles Александр Исаевич Солженицын; 11. detsember 1918 Kislovodsk – 3. august 2008 Moskva) oli vene kirjanik ja dissident.

Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis. Tuntud on ka jutustus "Üks päev Ivan Denissovitši elus" (1962, eesti keeles 1963).

1970. aastal pälvis Solženitsõn Nobeli kirjandusauhinna ja 1983. aastal Templetoni auhinna.

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330. aastal. Seetõttu ei olnud olemas ka Bütsantsi keisreid, vaid läbi selle riigi ajaloo, riigi valitsejad käsitlesid ennast Rooma keisritena.

Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik või Romania, mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.

Lõplikult jagunes Rooma riik kaheks 395. aastal, pärast imperaator Theodosius I (valitses 379–395) surma.. Lääne-Rooma riik pealinnaga Roomas hävitati 476. aastal. Ida-Rooma riik ehk Bütsants püsis kuni Konstantinoopoli vallutamiseni Osmanite poolt 29. mail 1453.

Seadusliku keisriga samal ajal võimule pürginud vastukeisrid on tabelis tähistatud roosa taustavärviga. Kõiki usurpaatoreid ei ole tabelis ära toodud, vaid siin on esitatud ainult need, kes kontrollisid reaalselt mingit osa impeeriumist ja lasid ennast keisriks kroonida.

Keisrite nimed on antud kuni Justinianuste dünastia lõpuni ladinapäraselt, võttes arvesse, et riigikeelena oli umbes selle ajani kasutusel veel ladina keel. Alates keiser Herakleios I on valitsejate nimed esitatud kreekapäraselt, kasutades nimede esitamisel vanakreeka transkriptsiooni.

Hector Berlioz

Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 – 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga.

Jaapani jalgpallikoondis

Jaapani jalgpallikoondis on Jaapani rahvuskoondis jalgpallis.

Karl XII

Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Max Born

Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli üks kvantmehaanika alusepanijaid. Samuti aitas ta täiendada tahkisefüüsika haru ja optikaharu ning jälgis mitme märkimisväärse füüsiku tööd aastatel 1920–1930. Ta sai 1954. aastal Nobeli füüsikaauhinna oma töö "Alusuuringud kvantmehaanikas ja statistiline lainefunktsiooni tõlgendus" eest.

Nagib Mahfuz

Nagib Mahfuz (11. detsember 1911 – 30. august 2006) (araabia نجيب محفوظ) oli egiptuse kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Ta oli esimene araabia kirjanik, kes pälvis selle auhinna.

1996. aastal asutati temanimeline kirjandusauhind araabia kirjanike tunnustamiseks.

Ta on avaldanud 32 romaani ja mitmeid jutukogumikke.

Richard Sagrits

Richard Sagrits (19. detsember 1910 Karepa – 11. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.Aastani 1928 õppis ta Rakvere Ühisgümnaasiumis, kus oli joonistusõpetajaks Ardo Sivadi. Rakveres esines Sagrits oma esimesel kunstinäitusel, kui tollased kunstiõpilased Hando Mugasto ja Voldemar Mölder kutsusid tema ja koolivenna Roman Treumani oma näitusel kaasa lööma.

Aastal 1928 jättis Sagrits gümnaasiumiõpingud pooleli ning asus õppima Riigi Kunsttööstuskooli. Algul õppis ta Roman Nymani juures teatridekoratsiooni alal ning hiljem läks üle graafika õppimisele Günther Reindorffi juhendamisel.

Rutjal, Sagritsa vanemate juures, suvitasid Tartu kunstnikud Voldemar Mellik ja Nikolai Triik, kes veensid noormeest astuma Pallasesse, mida ta 1930. aastal ka tegi. Sagrits lõpetas Pallase 1936. aastal. Pallases õppis ta Nikolai Triigi maaliateljees ja Ado Vabbe juhendamisel graafikat .

1935. aasta suvel sõitis Sagrits koos skulptorite Anton Starkopfi ja Ferdi Sannamehega oma venna Jakobi purjekal Helsingisse, Stockholmi ja Kopenhaagenisse.

Pärast Pallase lõpetamist töötas ta mõned aastad Tallinnas vabakunstnikuna ning kolis siis Tartusse. Seal illustreeris ta lasteraamatuid, kujundas raamatukaasi ning tegi palju tööd graafika alal. Aastal 1939 tuli Sagrits tagasi Tallinna. 1941. aastal asus ta tööle Eesti NSV Rahvakomissariaatide Nõukogu Kunstide Valitsuse kujutava kunsti vaneminspektorina.

II maailmasõja puhkedes evakueerus Sagrits tagalasse. Aastast 1942 töötas ta Kamõšlovis eesti diviisi kunstnikuna. Kui 25. aprillil 1942 moodustati kolmeliikmeline kunstnike organiseerimisbüroo, koosseisus Adamson-Eric, Aino Bach-Liimand ja Richard Sagrits, kelle ülesandeks on nõukogude tagalas ja rindel viibivate kunstnike koondamine, sõitis Sagrits Jaroslavli.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.