1. mai

1. mai on Gregoriuse kalendri 121. (liigaastal 122.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. aprill (19012099).

<< Mai >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1. mail

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1. mail

Pühad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 109
  2. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  3. Antony Beevor. Berliin 1945. Tallinn, 2003, lk. 440
14. mai

14. mai on Gregoriuse kalendri 134. (liigaastal 135.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. mai (1900–2099).

1840

1840. aasta (MDCCCXL) oli 19. sajandi 40. aasta.

1871

1871. aasta (MDCCCLXXI) oli 19. sajandi 71. aasta.

1900

1900. aasta (MCM) oli 19. sajandi 100. aasta.

1909

1909. aasta (MCMIX) oli 20. sajandi 9. aasta.

1938

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2001. aasta (MMI) oli 21. sajandi 1. aasta.

21. detsember

21. detsember on Gregoriuse kalendri 355. päev (liigaastal 356. päev). Juliuse kalendri järgi 8. detsember (1901–2099).

August Vomm

August Vomm (4. juuli 1906 Abja Pärnumaa – 1. mai 1976 Tallinn) oli eesti skulptor ja pedagoog.

Pärast Viljandi kommertsgümnaasiumi lõpetamist 1924. aastal kolis Vomm Tartusse. Ta õppis 1924–1927 kõrgemas kunstikoolis Pallas ning oli selle kooli 17. lõpetaja. Esialgu õppis ta Ado Vabbe juures maalikunsti, hiljem aga Anton Starkopfi ja Voldemar Melliku juures skulptuuri. August Vomm täiendas end 1929. aastal Prantsusmaal. 1946. aastast oli ta ERKI õppejõud, aastast 1971 professor.

Marcellus II

Marcellus II (Marcello Cervini või Marcello Cervini degli Spannochi, 6. mai 1501 – 1. mai 1555) oli paavst 1555. Ta oli 222. paavst.

Marcello Cervini sündis Montepulcianos Ricciardo (Ricardo) Cervini ja Cassandra Benci pojana. Tema isa oli Penitentiarumi ametnik, Marcello Cervini õde Cinzia (Cinthia) Cervini oli Roberto Bellarmino ema, Cinzia tütar abiellus aga Julius III õepoja poja Pier Francesco de' Nobiliga. Marcello Cervini õppis kardinal Giovanni Piccolomini toetusel Siena ülikoolis kreeka keelt, astronoomiat ja matemaatikat ning jätkas hiljem õpinguid Roomas. Ta lahkus 1526 katku puhkedes Roomast ja viibis pikka aega vanemate juures.

Cervini astus pärast tagasipöördumist Rooma Paulus III teenistusse, kes nimetas ta oma pojapoja kardinal Alessandro Farnese abiliseks, kellega koos viibis ta järgmistel aastatel diplomaatilistel lähetustel. Ta ordineeriti 1535 preestriks. 1538 vahendas ta kardinal Farnese kaaskonnas vaherahu sõlmimist Prantsusmaa kuninga François I ja Saksa-Rooma keisri Karl V vahel, seejärel viibis 1539–1540 koos kardinal Farnesega Hispaanias, Prantsusmaal ja Madalmaades. Ta osales diplomaatilise kaaskonna koosseisus 9. veebruaril 1540 Amiens'is François I audientsil ja 24. veebruaril 1540 Karl V audientsil Gentis. Marcello Cervini palus paavstilt oma tagasipöördumisel Rooma luba saata saadikud Wormsi riigipäevale. Alates 1540 osales ta kuuria reformikomisjonis ja valmistas hiljem ette kardinal Gasparo Contarini ettekannet Ratisboni riigipäeval. Ta oli Trento oikumeenilise kirikukogu kaaspresident ja selle Bologna-perioodil viibis 9. jaanuarist 18. jaanuarini 1548 Roomas. Cervini lahkus Julius III ajal Roomast ja viibis Gubbios. Ta taunis Juliuse onupojapoliitikat ja eluviise.

Ta oli serviitide ja augustiinlaste-eremiitide patroon. Kardinal Marcello Cervini osales 2 konklaavil 1549–1555.

Pähkla

Pähkla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Aastatel 2014–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Lääne-Saare vallas. 2014. aastani kuulus küla Kaarma valda.

Kuressaare–Võhma–Panga maanteel asub küla 4.–6. kilomeetril.

Schengeni viisaruum

Schengeni viisaruum (ka Schengeni tsoon) on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.

Schengeni ruumi kuulub 26 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja neli Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Horvaatia, olles Euroopa Liiduga liitunud alles 1. juulil 2013, ei saanud alustada liitumisprotsessi enne kaheaastast liikmelisust (1. juulit 2015), praegu toimuvad liitumiskõnelused, ning Horvaatia saab Schengeni liikmeks eeldatavalt 2016./2017. aastal. Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös (politseitöö, võitlus uimastite vastu ja kaasatus teabesüsteemi SIS loomisse).

Staadion

Staadion on suur spordirajatis, kus on harilikult kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada, hüpe-, tõuke-, heite-, ja viskekohad, keskel normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümber väljaku pealtvaatajate tribüünid, tabloo, lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajalikku.

Maailma suurim on P'yŏngyangis asuv Rŭngnado 1. Mai staadion, mis mahutab 150 000 pealtvaatajat.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.