1. juuli

1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (19012099).

<< Juuli >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1. juulil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1. juulil

Pühad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 141
  2. 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
  3. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
  4. Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 162
  5. 5,0 5,1 Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost
  6. ÄRILEHE FOTOD JA VIDEOD: Esimene uus rong läks ilutulestiku saatel teele! - ärileht.ee
14. juuli

14. juuli on Gregoriuse kalendri 195. (liigaastal 196.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuli (1901–2099).

1937

1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

August Vassil

August Voldemar Vassil VR I/3 (18. märts 1896 – 1. juuli 1975 Tallinn) oli Eesti (kolonelleitnant), ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, Teise maailmasõja ajal Punaarmees polkovnik ja 7. Eesti Laskurdiviisi ülem (30. september 1942 – 5. jaanuar 1943).

Heiste

Heiste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda.

Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.

1. juuli 2014 seisuga elas külas 12 inimest.Külast saab alguse Jõeranna oja.

Heistesoo

Heistesoo on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas. Asub Luidja–Kõpu teest paremal mere ääres.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda.

Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud. 1. juuli 2014 seisuga oli külas 2 elanikku.

Kaja Kärner (kunstnik)

Kaja Kärner (aastani 1941 Otsason; 8. august 1920 Tartu – 1. juuli 1998 Tartu) oli eesti kunstnik ja kunstiõpetaja.

Léon Jouhaux

Léon Jouhaux (1. juuli 1879 – 28. aprill 1954) oli Prantsuse ametiühingujuht.

1951. aastal anti talle Nobeli rahuauhind.

Nikolai Bassov

Nikolai Gennadijevitš Bassov (vene keeles Никола́й Генна́диевич Ба́сов; 14. detsember 1922 Usman (praegu Lipetski oblastis) – 1. juuli 2001 Moskva) oli vene füüsik. 1964. aastal anti talle, Aleksandr Prohhorovile ja Charles Hard Townesile Nobeli füüsikaauhind töö eest kvantelektroonika vallas.

Bassov sündis 1922. aastal Voroneži lähedal Usmanis praeguse Lipetski oblasti alal. Tema isa Gennadi Fedorovitš Basov oli Voroneži ülikooli professor, kes uuris metsavööndi mõju põhjaveele ja maapinna kuivamisele.Pärast 1941. aastal keskkooli lõpetamist Voronežis suundus ta ajateenistusse Kuibõševi (nüüdne Samara) Sõjalis-Meditsiinilise Akadeemiasse. Kahe aasta pärast sai ta kutselt sõjaväearsti assistendiks. Teises maailmasõjas saadeti ta teenima 1. Ukraina rindele.

Pärast sõda kolis ta 1945. aastal Moskvasse ja asus füüsikat õppima Moskva füüsika-tehnika instituudis. Alates 1950. aastast õppis ta Lebedevi Füüsikainstituudis, kus ta koostas Mihhail Leontovitši ja Aleksandr Prohhorovi juhendamisel väitekirja. Samas instituudis juhtis kvantraadiofüüsika osakonda. Moskva füüsika-tehnika instituudis oli ta samal ajal tahkisefüüsika osakonna professor. Füüsika-tehnika instituudis sai ta 1953. aastal teaduste kandidaadi (kandidat nauk) kraadi ja Lebedevi Füüsikainstituudis 1956. aastal teaduste doktori (doktor nauk) kraadi. Lebedevi Füüsikainstituudis kaitstud doktoriväitekiri oli maseri teoreetiliseks ja eksperimentaalseks aluseks.1954. aastal avaldas Bassov koos Aleksandr Prohhoroviga uurimuse, milles nad tõestasid koherentse mikrolainekiirguse generaatori võimalikkust. Vastava seadme, mida hakati nimetama maseriks, konstrueeris samal aastal USA-s neist sõltumatult Charles Hard Townesi töörühm. 1955. aastal esitas ta koos Prohhoroviga kolmenivoolise laseri tööpõhimõtte, mille põhjal loodi pidevalt töötav laser, ning 1959. aastal pooljuhtlaseri tööpõhimõtte. Bassov on andud olulise panuse lisaks optoelektroonikasse.

Bassov oli aastatel 1973–1988 Lebedevi Füüsikainstituudi juhataja. 1966. aastal sai ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmeks.

William Lawrence Bragg

William Lawrence Bragg (31. märts 1890 Adelaide, Austraalia – 1. juuli 1971 Ipswich, Inglismaa) oli Briti füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

1915. aastal sai ta koos oma isa William Henry Braggiga Nobeli füüsikaauhinna töö eest kristallstruktuuri analüüsimisel röntgenikiirte abil. Ta oli sel ajal 25-aastane ning hoiab sellega tänini Nobeli füüsikaauhinna kõige noorema saaja rekordit.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.