Šotimaa

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km ja piir kulgeb mööda Tweedi jõge. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia ajaloolisest osast; endisaegse riigi kohta vaata artiklit Šotimaa kuningriik.
Šotimaa

inglise Scotland
gaeli Alba
šoti Scotland

Šotimaa vapp
Šotimaa vapp
Šotimaa lipp

Pindala: 78 772 km²
Rahvastikutihedus: 68,6 in/km²
Pealinn: Edinburgh
Scotland in the UK and Europe

Sümbolid

Šotimaa rahvuslill on karuohakas[1] ja rahvusloom ükssarvik.[2]

Šotimaa kaitsepühak on apostel Andreas. Šotimaa lipul on Andrease rist.

Loodus

Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia ja ühtlasi Briti saarte kõrgeim tipp Ben Nevis (1343 m). Suurimad järved on Loch Lomond ja Loch Ness.

Rahvastik

Suurimad linnad on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling.

Šoti päritolu inimesi elab väljaspool Šotimaad palju rohkem kui Šotimaal. 9,2 miljonit USA elanikku väidab end olevat vähemalt osaliselt šoti päritolu. Šoti päritolu kanadalasi on Kanada rahvaloenduse andmeil 4,7 miljonit. Viiendik Uus-Meremaale asunud inimestest pärineb Šotimaalt.

Majandus

Nii nagu teiste Euroopa Liidu osade, nii ka Šotimaa majandus on tihedalt seotud teiste Euroopa Liidu osadega.

Kuni 1970. aastateni domineeris Šotimaa majanduses rasketööstus, mida vedasid laevaehitus Glasgow's, kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Põhjamerest kaevandati naftat.

Alates 1970. aastatest on Šotimaal tugevalt arenenud kolmanda sektori majandus: turism ja pangandus. Edinburgh on Euroopa suuruselt kuues rahanduskeskus Londoni, Pariisi, Maini-äärse Frankfurdi, Zürichi ja Amsterdami järel.

Ajalugu

Šotimaa asustati 3. aastatuhandel eKr. 1. aastatuhandel eKr asusid sinna kelti hõimude hulka kuuluvad piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 82–186 pKr oli Lõuna-Šotimaa (Kaledoonia) roomlaste võimu all. Et kaitsta end iseseisvaks jäänud piktide eest, rajasid roomlased 122128 Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhja poole jäänud ala nimetati Kaledooniaks..

5.6. sajandil tuli Šotimaale Iirimaalt keldi hõim skotid (nendelt Šotimaa nimi), Lõuna-Šotimaale osa Inglismaalt tõrjutud britte ja angleid. 6. sajandi II poolel võtsid šotlased vastu ristiusu.

Next.svg Pikemalt artiklis Šotimaa kuningriik

843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla, Alba kuningriiki. 1296. aastal anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II.

Aastal 1603 päris Šotimaa kuningas James VI Inglismaa trooni ja kolis Londonisse, kus hakkas valitsema James I nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon. 1. mail 1707 ühinesidki Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, Suurbritannia kuningriigiks. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.

18. sajandil ja 19. sajandi alguses tärkas ja õitses Šotimaal ratsionalistlik ja humanistlik periood, mida kutsutakse šoti valgustusajastuks. See pani aluse pöördelisele tööstusrevolutsioonile.

1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2014. aastal korraldati selle üle rahvahääletus. 55,3% hääletanutest soovis siiski jääda Suurbritannia koosseisu.

Kultuur

ConneryKilt
Sean Connery kildis

Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig.

Šotimaa vanim ülikool on 1410–1413 vahel asutatud Saint Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool.

Šotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.

Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr.

Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rokkmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rokkmuusikat on viljelenud Runrig. Laialt tuntud on samuti lauljanna Annie Lennox.

Sport

Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on sport eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade katusorganisatsioonidesse mitte Suurbritannia kaudu, vaid iseseisvalt ja osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks jalgpall, ragbi ja kriket. Siiski osalevad Šotimaa sportlased olümpiamängudel eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus, kuid Rahvaste Ühenduse mängudel osaleb ta eraldi.

Rahvaste Ühenduse mängud on toimunud Šotimaal 1970 ja 1986 ning toimuvad jälle 2014.

Šotimaa jalgpallikoondis on asutatud 1872 ja vanuselt teine jalgpallikoondis maailmas Inglismaa järel. Jalgpalli maailmameistrivõistlustele on Šotimaa pääsenud koguni 8 korda ja Euroopa meistrivõistlustele 2 korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi pääsenud.

Haldusjaotus

ScotlandLabelled
Šotimaa haldusjaotuse skeem

Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks (council area)

Vaata ka

Viited

  1. "Symbols of Scotland – Index". Kasutatud 23. aprill 2015
  2. "Scottish fact of the week: Scotland's official animal, the Unicorn". Kasutatud 23. aprill 2015
Aberdeen

Aberdeen on linn Suurbritannias Põhja-Šotimaal, Põhjamere rannikul, Doni jõe (põhjas) ja Dee jõe vahel.

Doni ja Dee jõe suudme vahemaa on umbes 3 kilomeetrit.

Belfast

Belfast on linn Suurbritannias, Põhja-Iirimaa halduskeskus.

Belfast on ühtlasi ajaloolise Ulsteri suurim linn ning Dublini järel suuruselt teine linn Iiri saarel.

Celtic FC

Celtic FC on Šotimaa jalgpalliklubi, mille kodulinn on Glasgow. Celtci mängib Šotimaa jalgpalli kõrgliigas Scottish Premiershipis.

Celtic FC asutati 1887. aastal. Klubi on aastate jooksul tulnud 50 korda Šotimaa meistriks ning võitnud 39 Scottish Cupi ja 18 Scottish League Cupi. Celtic FC on ainuke Šotimaa klubi, mis on võitnud UEFA Meistrite karikavõistlused. Võit tuli 1967. aastal, kui finaalis võideti tulemusega 2:1 Itaalia klubi Milano Internazionale. See oli ühtlasi Suurbritannia klubide esimene võit Euroopa karikasarjas.

Klubi peamine konkurent on samuti Glasgow's tegutsev Rangers FC. Celticu ja Rangersi vaheline rivaliteet on tuntud nime all Old Firm.

Celticu kodustaadion on Celtic Park, mis on suurim staadion Šotimaal. See mahutab üle 60 000 pealtvaatajat. Klubi traditsioonilised värvid on valge ja roheline.

Charles Thomson Rees Wilson

Charles Thomson Rees Wilson (14. veebruar 1869 Midlothian – 15. november 1959 Edinburgh) oli šoti füüsik ja meteoroloog, Nobeli auhinna laureaat.

Aastal 1927 sai ta aurukambri leiutamise eest Nobeli füüsikaauhinna. Ta jagas auhinda Arthur Comptoniga, kelle avastatud Comptoni efektile õnnestus Wilsoni kambri abil kinnitus saada.

Wilson õppis esialgu Manchesteri ülikoolis bioloogiat ja kavatses arstiks saada, hiljem aga õppis Cambridge'i ülikoolis füüsikat ja keemiat ning huvitus meteoroloogiast. Aastal 1893 hakkas ta pilvi uurima. Ta töötas muu hulgas Ben Nevise observatooriumis, kus uuris pilvede moodustumist. Seejärel proovis ta nähtut esile kutsuda laboris kinnises anumas. Tema katsetuste põhjal sündis aurukamber (Wilsoni kamber), mis võimaldas laetud osakeste teekonna nähtavaks muuta.

Edinburgh

Edinburgh (eestikeelne hääldus ['edinburg], ingliskeelne hääldus ['edinbərə]) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.

Edinburghis tegutsevad Šotimaa parlament, Šotimaa valitsus ja Šotimaa ülemkohus. Holyroodhouse'i palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Šotimaal.

Edinburgh on rahvaarvult Šotimaa suuruselt teine ja Ühendkuningriigi suuruselt seitsmes linn.

Edinburghi vanalinn (Old Town) ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi Ülikool. Seal asuvad Sotimaa rahvusmuuseum, Šotimaa rahvusraamatukogu ja Šotimaa rahvusgalerii.

Glasgow

Glasgow on Suurbritannias asuva Šotimaa suurim linn.

See asub Lääne-Šotimaal Clyde'i jõe kaldal. See suubub Firth of Clyde'i lahte, kust saab sõita Põhjaväina kaudu Iiri merre. Suuruselt teine jõgi Glasgow's on Kelvini jõgi, mis on andnud nime Kelvini parunitele ja sealtkaudu on nimetuse saanud ka temperatuuri mõõtühik kelvin.

Glasgow on olnud asustatud juba sajandeid, sest koht Clyde'i jõe kaldal sobis kalurite peatuspaigaks. Antoninus Piusi rajatud Antoninuse vall läbib tänapäeva Glasgow' kesklinna.

Highland

Highland (eesti keeles mägismaa) on Šotimaa suurim regioon, mida iseloomustab Põhja-Šoti mägismaa maastik.

Omavalitsusala loodi 1975. aastal mitme endise maakonna liitmisel.

2017. aastal elas omavalitsuses 235 200 inimest.

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. See on teistest osadest (Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast

Inglismaal on maismaapiir põhjas Šotimaa ja läänes Walesiga.

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas Inglismaa ja 13. sajandist ka Walesi, lisaks mitmeid ümbritsevaid saari.

John Boyd Orr

John Boyd Orr (23. september 1880 – 25. juuni 1971) oli šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik, kes sai Nobeli rahuauhinna oma toitumisalase teadustegevuse ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juhtimise eest.

Kenny Dalglish

Kenneth Mathieson Dalglish (sündinud 4. märtsil 1951 Glasgow's) on endine Šotimaa jalgpallur, ründaja.

Oma jalgpallurikarjääri jooksul mängis Dalglish vaid kahes klubis – Liverpoolis ja Celticus.

Šotimaa klubiga tuli Dalglish neli korda riigi meistriks. 1977. aastal kolis Dalglish Liverpooli, kus tuli seitse korda Football League First Divisioni meistriks ja võitis kolm Euroopa karikat.

Pärast jalgpallurikarjääri lõppu tegutses Dalglish treenrina. Ta oli aastatel 1985–1991 ja 2011–2012 Liverpooli, 1991–1995 Blackburn Roversi, 1997–1998 Newcastle Unitedi ja 2000. aastal Celticu peatreener.

Nova Scotia

Nova Scotia provints (ladina keeles 'uus Šotimaa provints') on 1. järgu haldusüksus Kanadas.

Perth

Perth (gaeli keeles: Peairt) on Šotimaa keskosas Tay jõe ääres asuv linn, mis on kujunenud varasel keskajal rajatud kuningate kindluslinnast. Perth on Perth and Kinrossi regiooni keskus.

Scottish Premiership

Scottish Premiership on Šotimaa jalgpalli kõrgeim liiga.

Liiga loodi 2013. aastal asendamaks Scottish Premier League'ii.

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 1952. aastast kuninganna Elizabeth II.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Šotimaa Jalgpalliliit

Šotimaa Jalgpalliliit (SFA) (gaeli keeles Comann Ball-coise na h-Alba; inglise keeles Scottish Football Association) on Šotimaa jalgpalli katusorganisatsioon, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Šotimaa Premiership), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist).

Šotimaa jalgpallikoondis

Šotimaa jalgpallikoondis on Šotimaa rahvuskoondis jalgpallis.

Inglismaa jalgpallikoondis ja Šotimaa jalgpallikoondis on maailma esimesed jalgpalli rahvuskoondised. Esimene matš nende vahel toimus 30. novembril 1872.

Šotlased

Šotlased (gaeli keeles Albannaich) on Šotimaa põlisrahvas, kes on ajalooliselt kujunenud piktide, gaelide ja brittide ning germaani rahvaste, sealhulgas inglaste ja norralaste segunemisel.

Šotimaal elab 4 459 071 šoti päritolu inimest, kuid rohkem elab neid väljaspool Šotimaad. Rohkem kui 9,2 miljonit Ameerika Ühendriikide elanikku väidab end olevat vähemalt osaliselt šoti päritolu. Šoti päritolu kanadalasi on Kanada rahvaloenduse andmeil 4,7 miljonit. Viiendik Uus-Meremaale asunud inimestest pärineb Šotimaalt.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.