Õnn

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.[1] Õnnelik olemine võib peegeldada inimese üldist rahulolu oma eluga.[2] Erinevad bioloogia-, psühholoogia-, majandusteaduse-, religiooni ja filosoofia tegelased on püüdnud defineerida õnne ja leida tema allikaid.

Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et õnn on rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga.[3]

Filosoofid ja religioonid defineerivad õnne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. Tänapäeval õnn on udune mõiste ja võib erinevatele inimestele tähendada erinevaid asju. Õnne seostatakse selliste mõistetega nagu heaolu ja elukvaliteet. Õnne on määratletud ka kui rahulolu.[4]. Mõned uurijad keskenduvad vahedele hedonistliku traditsiooni, mis otsib meeldivat ja väldib ebameeldivaid kogemusi ning eudaimonismi traditsiooni, mis püüab elu elada täielikult ja sügavat rahulolu pakkuval viisil, vahel.[5]

Happy children splashing water

Viited

  1. "happiness". Wolfram Alpha.
  2. Anand, P (August 2016). Happiness Explained. Oxford University Press.
  3. Eesti etümoloogiasõnaraamat
  4. Graham, Michael C. (2014). Facts of Life: ten issues of contentment. Outskirts Press. pp. 6–10. ISBN 978-1-4787-2259-5.
  5. Deci, Edward L.; Ryan, Richard M. (2006). "Hedonia, eudaimonia, and well-being: an introduction". Journal of Happiness Studies 9 (1): 1–11. doi:10.1007/s10902-006-9018-1.
Allan Vainola

Allan Vainola (varasema nimega Allan Annus; sündinud 11. märtsil 1965 Tartus) on eesti kitarrist, laulja, helilooja ja anarhist.

1983. aastal lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli.On tegutsenud ja tegutseb järgmistes ansamblites:

Ajutine Valitsus (kitarrist ja laulja; 1980–1981, asutajaliige);

Velikije Luki (kitarrist; 1982–1983, asutajaliige);

Terendus (kitarrist; 1984–1985, asutajaliige);

Ükskõik (laulja; 1986–1988, asutajaliige);

Metro Luminal (laulja; 1988–1996, asutajaliige);

Vennaskond (kitarrist; alates detsembrist 1990);

Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber (laulja ja kitarrist; alates 1994, asutajaliige);

The Flowers of Romance (kitarrist; alates aprillist 1999);

Sõpruse Puiestee (laulja ja kitarrist; alates 2002, asutajaliige);

Kelder (laulja ja kitarrist; alates 2007, asutajaliige);Vainola on ka mitme menuka teatrilavastuse, sh. "Ronja", "Huck", "Daamide õnn" ja "Mort, surma õpilane", muusika autor. Vainola teatrimuusikaga on ilmunud album "Teatriõhtu" (2001). Allan Vainola kirjutatud on paljude teiste seas ka laulude "Riia mu arm", "Insener Garini hüperboloid", "Elagu Proudhon!", "Pille-Riin", "Subatlantiline kohtumine", "Eleegia", "1905" ja "Kaks meest" muusika.

2006 alustas Vainola kontserte eraldiseisva kavaga, mis kajastub ka novembris 2006 ilmunud akustilisel sooloalbumil "Unenäopüüdjad".

Andruse õnn

"Andruse õnn" on 1955. aastal valminud Lenfilmi mängufilm, mille stsenaarium põhineb Hans Leberechti romaanil "Kaptenid".

Arno Suurorg

Arno Suurorg (kuni 1934 Arnold Grossthal; 18. juuli 1903 Piirsalu vald – 3. jaanuar 1960 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ta töötas 1922-1960 Draamateatris, on mänginud ka filmis ("Valgus Koordis", 1951, "Andruse õnn", 1955 ja "Tagahoovis", 1956).

Assamalla lahing

Assamalla lahing on müütiline lahing, mida on mainitud rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Assamalla lahingust on juttu eepose seitsmeteistkümnendas loos (Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants).

Peale varasemaid heitlusi vaenlastega õitses Eesti radadel seitse suve rahu ja õnn. Olevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg ehitasid igaüks ühe linna, mis oleksid ka varjupaigaks sõja ajal. Siiski lõppes rahuaeg ning vaenuväed jõudsid Viru randa. Vaenlase tulekust anti teada

Kalevipojale Lindanisas. Kalevipoeg ratsutas koos sõpradega vaenlasele vastu, abiväeks oli tal sõdalasi Virust, Kuressaarest, Soomest ning saartelt. Viru laiadel väljadel olid vaenlased kui suur sipelgate pesa, nad olid maad laastanud ja riisunud. Kalevipoeg sõitis hobusel kõige tihedamasse sõdalaste hulka ning ta puistas vaenlaste päid kui lehti lepikus.

Virnas katsid surnud välja,

Kehad kuhjas künkaida,

Mitmes kohas kasvid mäeksi

Surnurünkad sambelilla;

A s s a m a l l a s hangusivad

Kümme tuhat kooljakeha. Vaenlastest poleks ükski pääsenud, kuid Kalevipoja hobu hukkus rabas. Seepeale kutsus vägilane kaaslased vaenlase jälitamiselt tagasi ning otsustati sõjasaak jagada ja võidusõnumid kodukohtadesse viia.

Friedrich Pacius

Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.

Ta elas aastatel 1828–1834 Stockholmis. Alates 1834. aastast elas ta Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks.

Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi.

Friedrich Pacius viisistas 1848. aastal Johan Ludvig Runebergi luuletuse "Vårt Land". Sellest on hiljem saanud Soome ("Maamme"), Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") ja liivlaste ("Min izāmō") hümni viis.

Pacius on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

George Clooney

George Timothy Clooney (sündinud 6. mail 1961 Kentucky osariigis Lexingtonis) on Oscari ja kolme Kuldgloobusega pärjatud Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ning filmilavastaja ja -produtsent.

Telesarjas "Kiirabihaigla" kaasategemine tõi talle aastail 1996, 1997 ja 1998 parima draamasarja meespeaosatäitja Kuldgloobuse nominatsiooni.

Tema tuntuimateks filmirollideks on osatäitmised filmides "Oo vend, kus oled sa?", "Oceani 11 – kõrged panused", "Oceani kaksteist", "Head ööd ja õnn kaasa" ja "Süriaana".

Oma režissööridebüüdi tegi ta 2002. aastal filmiga "Confessions of a Dangerous Mind" ("Ohtliku mehe pihtimus").

Hümn

Hümn (kreeka sõnast ὕμνος (hymnos)) on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.

Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega.

Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid.

19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust. Näiteks Eesti Vabariigi hümn on Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius.

Hüve

Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt. Ettekujutus hüvest eetilises tähenduses on see, millest lähtuvad head teod või otsused. Hüveks võib olla õnn, heaolu, nauding, sõprus.

Hüve on mänginud filosoofias ja eetikas aluspõhimõttena olulist rolli, kuid paljud tänapäevased filosoofid on vaidlustanud hüve mõiste relevantsuse lausete jaoks, mis midagi moraalselt heana märgistavad. Platon (428-348 eKr) õpetas, et hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ning tunnetatav üksnes pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid. George Edward Moore väitis teoses "Eetika printsiibid", et hüve ei ole defineeritav. Mitte ükski definitsioon ei suuda tema arvates vältida naturalistlikku viga.

Jeremy Irons

Jeremy John Irons (sündinud 19. septembril 1948 Cowesis Wighti saarel) on teatriauhinnaga Tony, filmiauhindadega Oscar, Kuldgloobus ja Emmy pärjatud inglise näitleja.

Tema tuntuimateks rollideks on osatäitmised filmides "Muutlik õnn" (1990), "Süütust näpates" (1996), "Lolita" (1997), "Taevane kuningriik" (2005) ja minisarjas "Elizabeth I".

Ta mängis seriaalis "Borgiad" (2011) Aleksander VI-t.

Kannatus

Kannatus (sanskriti keeles duḥkha; paali keeles dukkha; tiibeti keeles sdug bsngal; hiina keeles 苦 ku; jaapani keeles ku), budismis üks kokkupandud seadmuste kolmest põhiomadusest (trilakṣaṇa) isetuse (sanskriti keeles anātman) ja püsituse (anitya) kõrval ning esimene neljast õilsast tõest. Buddha räägib sellest juba «Seadmuseratta käimapanemises».

Sanskritikeelne sõna duḥkha tähendab kannatust kõige üldisemas mõttes, kõikvõimalikke ebameeldivusi ja ebamugavusi, vaevarikast olemasolu sansaaras.

Kannatuse vastandseisundiks on õnn (sanskriti keeles sukha).

Lindanisa

Lindanisa on linn rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kõrgkeskaegne nimi Lindanise viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219 aastal anastatud ja omastatud muinaseestlaste linnusele Härjänpääl, praegusel Toompeal.

Lindanisa nime saamist on mainitud eepose seitsmeteistkümnendas loos ( Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants).

Eesti radadel õitses seitse suve rahu ja õnn. Olevipoeg, kes oli linnatark, ehitas Kalevi kalmukünkale kindlate kantsidega linna. Linn oli rohkele rahvale ka varjupaigaks. Kalevipoeg otsustas anda linnale nime oma ema auks

Hüüdis: "Linn peab L i n d a n i s a k s

Memme mälestuseks jääma,

Sest eks koht ei toida lapsi

Rohkesti kui emarinda." Linna on mainitud kuueteistkümnendas loos, kus Kalevipoeg, kes oli otsinud oma laeva Lennukiga teed maailma otsa, purjetab peale rohkeid seiklusi tagasi Lindanisa lahe suunas. Samuti üheksateistkümnendas loos, kus peale edukat põrgus käiku ja Sarviku varakambri tühjendamist, asuti Lindanisas lustima, hõiskama ning mõdu jooma.

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn.

Nauding

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda. Naudingu alla kuuluvad ka spetsiifilisemad vaimsed olekud nagu näiteks õnn, meelelahutus, nautimine, ekstaas ja eufooria.

Psühholoogias kirjeldatakse naudingu printsiipi kui positiivse tagasiside mehhanismi, mis motiveerib organismi tulevikus uuesti looma olukordi, mida ta on leidnud nauditavana. Selle teooria kohaselt on kõik organismid sarnaselt motiveeritud vältima olukordi, mis on neile valu tekitanud või negatiivselt mõjunud minevikus.

Naudingute kogemine on subjektiivne ja erinevad isikud kogevad erineva tugevusega naudingut samas olukordades. Suur osa nauditavatest kogemustest on seotud esmaste vajaduste rahuldamisega, milleks on näiteks söömine, trennimine või seks. Teised nauditavad kogemused on seotud sotsiaalsete kogemustega ja sotsiaalsete vajadustega, milleks on näiteks kogemused saavutuste, tunnustuse ja teenistuse valdkonnas. Samas võivad ka naudingut pakkuda sellised tegevused nagu kunst, muusika ja kirjandus.

Lõõgastusuimastite (legaalsete või illegaalsete) tarbimine võib olla nauditav ja võivad otseselt tekitada eufooriat inimeses alla neelamisel. Meele loomulikku kalduvust saada rohkem seda tunned võib põhjustada sõltuvuse.

Nemo

See lehekülg räägib eesti ansamblist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Nemo (täpsustus)

Nemo oli Eesti ansambel, mis tegutses 1972–1991.

Ansambli tuntumate laulude hulgas on "Tuhk ja teemant", "Figaro", "Petlik õnn", „Oo, kaunis naine”, "Armastus on see", "Reis ümber maailma", "Tahan sulle laulda", "Saatus".

Nur-Sultan

Nur-Sultan (varasemate nimedega Astana ja Akmola) on Kasahstani pealinn aastast 1997. Eelmine pealinn oli Almatõ.

Nur-Sultan asub Akmola oblastis, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse.

Linn asutati 1824. aastal kasakate eelpostina Venemaa piiril Kesk-Aasiast Lääne-Siberisse kulgeva vana karavanitee äärde Išimi jõe kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks kaubanduskeskuseks, eriti kariloomadega kaubitsemise kohaks.

Linna nimi oli aastatel 1830–1961 ja 1992–1998 Akmola (Ақмола, 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina Aqmola), 1961–1992 Tselinograd (Целиноград 'uudismaalinn'; omaladina Celinograd). Varem tuntud ka mitteametliku nimega Karaötkel (Қараөткел 'must muld'). Alates 6. maist 1998 kandis linn nime Astana (kasahhi keeles 'pealinn'). 20. märtsil 2019 otsustas Kasahstani parlament nimetada pealinna äsja ametist lahkunud presidendi Nursultan Nazarbajevi järgi ümber Nur-Sultaniks. Kasahstani presidendi kohusetäitja Kasõm-Žomart Tokajev allkirjastas 23. märtsil 2019 dekreedi põhiseaduse muudatuse kohta, millega nimetati pealinn Nur-Sultaniks.

Riigihümn

Riigihümn (ehk lihtsalt hümn) on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka.

Riigihümne hakati kasutama 18. sajandi lõpus. Tänapäeval on hümn igal riigil. Riigihümne esitatakse pidulikel riiklikel sündmustel, vastuvõttudel, aktustel ja meeleavaldustel, kuid ka rahvusvahelistel spordivõistlustel, näiteks enne riikidevahelist jalgpallimatši või sportlaste autasustamisel. Riigihümni lauldakse enamasti ühiselt ning sellega kaasneb püstitõusmine või valveseisak.

Eesti Vabariigi hümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Fredrik Paciuse viis, 1848; Johann Voldemar Jannseni sõnad, umbes 1866–69).

Viru rand

Viru rand on paikkond rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Viru randa on mainitud eepose esimeses loos (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad.)

Kange Kalevite seltsi peres Taara tammemetsa ääres kasvas kolm poega. Üks poeg läks Venemaale, teine Turjamaale, kolmas istus kotka selga. Esimesest sai kaunis kaubamees, teisest vapper sõjamees, kolmas aga

Liugles üle Läänemere,

Veeres üle Viru mere,

Kuni õnne kohendusel,

Jumalikul juhatusel

Kotkas kõrge kalju peale

Viskas mehe Viru randa. Viru randa on mainitud ka eepose teises loos (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv.)

Muistse põlve mälestusi Kalevipojast on kuuldud kõikjal

Astu Harju radadelle,

Sõida Lääne luhtadelle,

Veere Viru ranna äärde,

Mine Pihkva piiridelle, Kuuendas loos (Mõõga ostmine, Liigud ja taplus, Tamme raiumine ) raiub saare peal kasvanud suure tamme mitme sülla kõrguseks kasvanud mees kolme päevaga maha. Tammest tehakse Soome sild Viru ja Soome randade vahel.

Tüvest tehti tugev silda,

Painutati kena parvi

Kahel haarul üle mere.

Üks viis saarelt Viru randa,

Teine haaru Soome randa,

See′p see kuulus Soome silda Seitsmeteistkümnendas loos ( Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants) on mainitud, et Eesti radadel õitses seitse suve rahu ja õnn. Siiski lõppes rahu aeg ning vaenuväed jõudsid Viru randa:

Vaenuvanker vaotamaie.

Viru randa veerenekse

Sõjalasi sadasida,

Tappejaida tuhandeida,

Piinajaida pilvedena

Ämblikulised

Ämblikulised (Araneae) ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on üle 42 000 liigi, neist Eestis üle 520 liigi. Teadusharu, mis uurib ämblikke, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks.

Õnn tuleb magades

"Õnn tuleb magades" on Eesti 2016. aasta mängufilm. Filmi režissöör on Mart Kivastik. Filmi tootis Kopli Kinokompanii.2016. aastal käis filmi Eesti kinodes vaatamas 16 207 inimest.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.