Ärijuhtimine

Ärijuhtimine on ettevõtte juhtimine. See hõlmab kõiki äritegevusega ja sellega seotud valdkonna järelevalvet, sealhulgas raamatupidamist, finantseerimist ja turundust. Ettevõtte või kaupluse tegevjuhti nimetatakse ärijuhiks.[1]

Ülevaade

Ettevõtte haldamine hõlmab majandustegevuse ja otsuste tegemise või majandamise juhtimist, samuti inimeste ja muude ressursside tõhusat korraldamist, et suunata tegevusi ühiste eesmärkide saavutamiseks. Üldiselt viitab haldamine laiemale juhtimisfunktsioonile, sealhulgas sellega kaasnevatele rahalistele vahenditele, personalile ja intelligentsete transpordisüsteemide teenustele.

Mõnedes analüüsides käsitletakse juhtimist halduse alamkoguna, mis on spetsiaalselt seotud organisatsiooni tehniliste ja operatiivsete aspektidega, mis erinevad täidesaatva või strateegilise funktsiooni poolest. Alternatiivina võib juhtimine viidata bürokraatlikule või operatiivsele tööle tavapäraste kontoritööde puhul, mis on enamasti sisemiselt orienteeritud ja reaktiivsed, mitte ennetavad. Juhid tegelevad üldiselt ühiste funktsioonidega organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Selle juhi "funktsioone" kirjeldas Henri Fayol "viie halduse elemendina". Mõnikord lisatakse kuuenda elemendina välja toodang, mis hõlmab kõiki ettevõtte poolt toodetava toote loomise protsesse.

Ettevõtte juht juhib äri ja selle toiminguid. Töö eesmärk on tagada, et ettevõte vastab oma eesmärkidele ja on nõuetekohaselt organiseeritud ja juhitud. Sellel ametikohal oleval isikul on nii lai kui ka mitmekesine ülesanne, mis tagab sageli, et töötajad on tööle võetud ja neid on nõuetekohaselt koolitatud, tehakse plaane ettevõtte eduks ja jälgitakse igapäevaseid toiminguid. Kui organisatsioonilised muudatused on vajalikud, viib sellel ametikohal olev isik need ka tavaliselt läbi. Mõnel juhul on selle juhiks isik, kes ka ettevõtte algatab või seda omab, kuid see ei ole alati nii. Mõnikord võtab ettevõte tööle üksikisiku seda positsiooni täitma.

Kui isikul on ärijuhi tiitel, on ta sisuliselt nii ettevõtte kui ka teiste juhtide juht. Isik jälgib juhtivatel ametikohtadel olevaid isikuid, et tagada teiste juhtide ettevõtte poliitikate järgimine ja töötada ettevõtte eesmärkide suunas kõige tõhusamal viisil. Näiteks võivad nad töötada inimressursside, tootmise, rahanduse, raamatupidamise ja turunduse osakondade juhtidega, et tagada nende nõuetekohane toimimine ja nendega kooskõlas olevad eesmärgid. Lisaks võivad nad suhelda inimestega väljaspool ettevõtteid nagu näiteks äripartnerid ja müüjad.

Akadeemilised kraadid

Bakalaureusekraad ärijuhtimises

Ärijuhtimise bakalaureus (BBA, B.B.A., B.Sc.) on äri- ja ärijuhtimise bakalaureuse kraad. Kraadi eesmärk on anda laialdased teadmised ettevõtte funktsionaalsetest aspektidest ja nende omavahelisest ühendamisest, võimaldades samal ajal spetsialiseerumist konkreetses valdkonnas. Kraadiõpe arendab ka õpilase praktilisi, juhtimis- ja suhtlusoskusi ning äri otsustusvõimet. Paljud programmid sisaldavad koolitust ja praktilisi kogemusi juhtumiprojektide, esitluste, praktikakohtade, tööstuslike külastuste ja tööstuse ekspertidega suhtlemise vormis.

Magistrikraad ärijuhtimises

Ärijuhtimise magister on ärijuhtimise magistrikraad, kus keskendutakse juhtimisele. MBA kraad pärineb Ameerika Ühendriikidest 20. sajandi alguses, kui tööstusriik ja ettevõtted otsisid juhtimise teaduslikke lähenemisviise. MBA programmi peamised kursused hõlmavad erinevaid ärivaldkondi, nagu raamatupidamine, rahandus, turundus, inimressursid ja toimingud viisil, mis on kõige olulisem juhtimisanalüüsile ja -strateegiale. Enamik programme sisaldab ka valikaineid.

MBA on terminali kutsekraad (DBA on lõpptarbija teadustöö doktorikraad). MBA programmide jaoks mõeldud akrediteerimisasutused tagavad hariduse järjepidevuse ja kvaliteedi. Paljudes riikides asuvad ettevõtluskoolid pakuvad täistööajaga, osalise tööajaga, täidesaatva (lihtsustatud kursuste puhul, mis tavaliselt esinevad öötööde ja / või nädalavahetustel) kohandatud programme ja kaugõppe üliõpilasi, kellest paljud on koondunud.

Doktorikraad ärijuhtimises

Ärikorralduse doktor (lühendatud DBA, D.B.A., DrBA või Dr.B.A.) on teadustöö doktorikraad, mis antakse välja täiustatud uuringute ja teadustöö alal ärijuhtimise valdkonnas. D.B.A. on ettevõtte administreerimise lõppstaadium ja on samaväärne ärijuhtimise doktorikraadiga.

Doktorikraad juhtimises

Kõige uuem ärinduse doktori vorm on juhtimise doktor (D.M., D.Mgt. või DMan). See on doktorikraad, mis antakse üksikisikule, kellel õpetatakse rakendusuuringute ja erialase juhtimise praktika kaudu kõrgtasemel õppimist ja uurimistööd. See doktorikraad on ühiskonna ja organisatsioonide sotsiaalsete ja juhtimisküsimustega seotud nii teadusuuringute kui ka praktiliste elementide osas.

Viited

  1. "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 31.05.2019)
Aktsiaselts

Aktsiaselts on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend "aktsiaselts".

Aktsiaseltsi omanik on aktsionär, kes omab aktsiaid ehk väärtpabereid, mille omamine annab üldjuhul hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul ning mis tähendab osalust ettevõttes. Õigused ja kohustused siiski varieeruvad olenevalt aktsia tüübist. Hääleõiguse järgi jaguneb aktsia lihtaktsiaks ja eelisaktsiaks. Eelisaktsionäril on fikseeritud dividendid ning pankroti korral eelis nõuete rahuldamise protsessis, kuid tal puuduvad õigused hääletada üldkoosolekutel.Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mis tavaliselt toimub korrapäraselt. Koosoleku otsused võetakse vastu hääletusega, kusjuures üks aktsia vastab tavaliselt ühele häälele. Aktsionäride koosolek valib aktsiaseltsi nõukogu. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi juhatuse, mis hakkab tegelema ettevõtte jooksvate küsimustega ja millel on nõukogu ees aruandluskohustus. Nõukogu ülesanne on valvata juhatuse tegevuse järele ja suhelda aktsionäridega. Kuna nõukogu nimetab omakorda ametisse ettevõtte juhatuse, on aktsionäridel kui ettevõtte osanikel koosolekul osalemise ja hääletamisega võimalus osaleda ettevõtte juhtimises.

Aktsiaseltsil on järgmised tunnused:

aktsiakapital on jaotatud aktsiateks;

aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest;

aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga;

aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.

Andrus Ansip

Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

1998–2004 oli ta oli Tartu linnapea, 2004–2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005–2014 peaminister ning 2014–2019Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

Andrus Ansipi esimene valitsus oli ametis 13. aprillist 2005 kuni 2. aprillini 2007. Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi kolmanda valitsuse nimetas president Toomas Hendrik Ilves ametisse 5. aprillil 2011 ja selle volitused lõppesid Taavi Rõivase valitsuse ametisse astumisel 26. märtsil 2014.

Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris ning õppinud on ta keemikuks.

Anne-Mari Virolainen

Anne-Mari Virolainen (sündinud 5. detsembril 1965 Turus) on Soome koonderakondlik poliitik. Ta oli 6. veebruarist 2018 kuni 6. juuni 2019 Soome väliskaubandus- ja arenguminister.

Ta sündis aastal 1965 Turus. Ta lõpetas aastal 1990 Turu Kõrgema Majanduskooli (Turun Kauppakorkeakoulu) majandusmagistrina (kauppatieteiden maisteri), tema peaerialaks oli rahvusvaheline ärijuhtimine. Seejärel töötas ta ettevõtluses, sealhulgas turundusjuhina. Aastatel 2005–2007 töötas ta ICT Turku Oy-s turundusjuhina.

BPMN

BPMN (ingl Business Process Modelling Notation) on äriprotsesside modelleerimiskeel ehk graafiline notatsioon spetsifitseerimaks äriprotsesse ja töövooge.

BPMNi kui standardit haldab Object Management Group.

Bathi Ülikool

Bathi Ülikool on ülikool Bathi linnas Inglismaal.

Ülikool loeb oma algust õppeasutusena aastast 1595, ülikooli staatuse sai 1966. aastal.

Ülikoolil on neli teaduskonda:

Faculty of Engineering & Design (inseneriteadused ja arhitektuur)

Faculty of Humanities & Social Sciences (humanitaaria ja sotsiaalteadused)

Faculty of Management (ärijuhtimine)

Faculty of Science (täppis- ja loodusteadused)

Eesti-Ameerika Äriakadeemia

Eesti-Ameerika Äriakadeemia (lühend EABA; varem Eesti-Ameerika Ärikolledž lühend EABC) oli erarakenduskõrgkool, mis tegutses aastatel 1989–2013.

Eesti-Ameerika Ärikolledži (reg.nr. 10067838) aadress oli Punane tänav 29A, Tallinn.

Aastal 1996 pälvis kool rahvusvahelise autasu "Rahvusvaheline traditsiooni ja prestiiži grand prix".EABC ärijuhtimise õppekava raames võisid üliõpilased valida ärijuhtimise, rahvusvaheliste majandussuhete, rahvusvahelise turismi juhtimise, inglise ärikeel - rahvusvahelise ärijuhtimise, juhtimise infotehnoloogia ja Public Relations erialade vahel.

2000. aasta õppemaks ärijuhtimise erialal oli 14 500 krooni.

2005. aasta jaanuaril õppis rakenduskõrgkoolis 805 üliõpilast ja erarakenduskõrgkoolil olid järgmised kehtivad koolitusload:

rakenudskõrgharidusõppe õppekavadel: ärijuhtimine ja rahvusvaheline ärijuhtimine;

diplomiõppe õppekaval ärijuhtimise õppekava.EABA ärinduse ja halduse rakenduskõrghariduse õppekavad olid aastatel 2010–2013 tähtajaliselt akrediteeritud. 2013. aastal hindas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur äriakadeemia tegevuse jätkusuutmatuks ja õppe läbiviimise õigust ei pikendatud. Samal aastal lõpetas kõrgkool tegevuse.

Eneseteadlikkus

Eneseteadlikkus on enesekontrollivõime ja võime tunnustada ennast üksikindiviidina, kes seisab eraldi keskkonnast ning teistest üksikindiviididest.

Teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak ehk enesehinnang on omane igale suhtlevale inimesele. Enesele hinnangu andmine tähendab sisuliselt enese võrdlemist teiste inimestega.

Minakäsitlust ehk minakontseptsiooni võib mõista kui tervikut, mis sisaldab inimese tundeid, hoiakuid, hinnanguid ning kirjeldavaid tunnuseid

enda kohta. Väliselt väljendub inimese minakäsitlus käitumises ja iseloomujoontes ning seesmiselt selles, mida ta enda ja maailma suhtes tunneb.

Euroakadeemia

Euroakadeemia (aastani 2009 Euroülikool) on 1997. aastal asutatud erakõrgkool Tallinnas.

2019. aasta seisuga õppis Euroakadeemias 280 üliõpilast, kellest 46 on esimesel kursusel.2010. aastast alates on Euroakadeemial olnud korduvalt probleeme kohustusliku institutsionaalse akrediteerimise läbimisega. 2018. aastal otsustas SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu akrediteeringut mitte anda, põhjendades seda kooli olukorra halvenemisega pärast 2015. aasta akrediteeringut, eelmise hindamise parandussoovituste täitmata jätmisega, puudustega personaliarenduses jne. Otsuse Euroakadeemia jätkamise kohta langetab EKKA hindamisotsuse alusel haridus- ja teadusministeerium. Ministeerium tegi valitsusele ettepaneku jätta Euroakadeemia õppe õigusest ilma alates 31. augustist 2020 ja valitsus kinnitas selle 2019. aasta juulis.2015. aasta lõpus oli kõrgkooli omaniku MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu omakapital 1,3 miljonit eurot.

Horisontaalne integratsioon

Horisontaalne integratsioon on tootmisprotsessi samas faasis tegutsevate ettevõtete ühise omaniku kontrolli alla ühendamine. Vastanduv mõiste on vertikaalne integratsioon.

Horisontaalne integratsioon peaks parandama konkurentsipositsiooni.

Kontsern

Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Otsustamisõigus saavutatakse üldjuhul siis, kui firmal on omanikuna üle 50 protsendi hääleõigust teises firmas.

Kontserni emafirma või emaettevõte on firma, millel on vähemalt üks tütarfirma ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. Tütarfirma või tütarettevõte on firma, milles on emafirmal kas otseselt või kaudselt üle 50 protsendi hääleõigust.

Kontserni majandustulemused ja positsioon esitatakse kontserni majandusaruandena, mida käsitletakse, nagu see oleks üksiku firma majandusaruanne.

Lean Startup

Lean startup on metoodika, mille eesmärk on pidev innovatsiooni loomine äärmiselt ettearvamatus keskkonnas. Sellel on lühikesed tsüklid, tähelepanu on tarbija soovidel ning otsuseid võetakse vastu lähtudes teaduslikust meetodist.Eric Riesi sõnul on suur juhtimistõhusus kasvatanud tootmist niivõrd, et ettevõtted ei oska seda ära kasutada. Ilma selgete juhtimispõhimõteteta oli innovaatilistes ettevõtetes palju aja, energia ja oskuste raiskamist. Lean startup'i metoodika väljatöötamise eesmärk on hoida ära sage innovaatiliste ettevõtete läbikukkumine.

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Pareto printsiip

Pareto printsiip ehk Pareto reegel ehk 80:20 printsiip on Vilfredo Pareto poolt 1897. aastal avastatud analüüsi- ja otsustusmudel, mille kohaselt põhjuste ja tagajärgede, sisendite ja väljundite ning töö ja tulemuste vahel valitseb loomupärane tasakaalutus.

Põhjused, sisendid ja tööpanused jagunevad kahte kategooriasse: enamik, millel on tühine mõju ja väike vähemik, millel on valitsev mõju.

Pareto printsiipi rakendusvaldkonnad: majandus, ärijuhtimine, kvaliteedijuhtimine, personalijuhtimine, statistika, sotsioloogia, meditsiin jmt.

80:20 printsiibi kohaselt leiame kaht põhjuste ning tagajärgede andmejada uurides ja analüüsides

kõige tõenäolisemalt tasakaalu puudumise. See mõõtmistoiming järjestab teise andmejada tähtsuselt alanevaks ja võimaldab võrrelda kahe andmejada protsente. Kokkuleppeliselt mainitakse 20 protsendi põhjustena tipmist 20 protsenti, mitte alumist.

Peep Tobreluts

Peep Tobreluts (sündinud 29. mail 1970 Räpinas) on eesti poliitik. Ta on kuulunud Erakonna Eestimaa Rohelised juhatusse.

Ta on olnud Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liige.

Tallinna Ärijuhtimise Kolledž

Tallinna Ärijuhtimise Kolledž (vene keeles Таллиннский Колледж Управления бизнесом) oli Eesti venekeelne rakenduskõrgkool.

Kolledž alustas tööd 1991. aastal, õpetades keeli, väike- ja keskmist ettevõtlust. 2011. aasta seisuga oli kolledžis on üks teaduskond – ärijuhtimine –, milles on üks samanimeline õppekava ja seitse osakonda: bisnis ja rakenduslikud keeled, logistika, raamatupidamine ja rahandus, rahvusvaheline bisnis, kinnisvara, rahvusvaheline turism, strateegiline ja informatsiooniline ärijuhtimine ning reklaam ja selle arvutidisain. Teaduskonna dekaan oli Olga Russak, kõrgkooli rektor Violetta Sokolenko.Tallinna Ärijuhtimise Kolledži hoone asus Tallinnas Kivimurru tänaval. Kõrgkooli tegevus oli suunatud peamiselt venekeelsetele üliõpilastele., õppekeel on vene keel.2010. aastal ei läbinud Tallinna Ärijuhtimise Kolledži ainus õppekava ümberhindamist. Kõrghariduse kvaliteediagentuuri negatiivse hindamistulemuse põhjusena toodi muu hulgas välja miinimumilähedane rahvusvaheline suhtlus. 2011. aastal detsembris lõpetas kool tegevuse.

Täisühing

Täisühing on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.

Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik.

Vertikaalne integratsioon

Vertikaalne integratsioon on tootmisahela lülide ühise omaniku kontrolli alla ühendamine. Vastanduv mõiste on horisontaalne integratsioon.

Vertikaalse integreerimise pioneerina on tuntud 19. sajandi terasetootja Andrew Carnegie.

Väga sageli rakendatakse vertikaalselt integreeritud struktuuri multinatsionaalsetes ja riiklikes naftakompaniides.

Visuaalne juhtimine

Visuaalne juhtimine on Jaapanist pärit (jaapani keeles mieruka) ärijuhtimise üks tehnika, millega antakse informatsioon edasi pigem visuaalsete märkidena kui tekstina või muu meetodiga. See on tähtis, kuna inimeste aju reageerib paremini ja kiiremini värvidele, kujudele, mustritele ja piltidele.

Visuaalne juhtimine on kasutusel igas eluvaldkonnas.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.